fbpx

“Lähed valima, so what?” ehk miks noorena valima minna

Üks demokraatlike valimiste põhimõtetest on ühetaolisus – igal valijal on üks hääl ja igal häälel on võrdne kaal. Seega on igaühe valik Euroopa Parlamendi valimistel võrdselt oluline. Aga ma usun, et just noorena on eriti oluline valima minna. Miks?

Noori ehk 7-26-aastasi on Eestis ligi 290 000, neist Euroopa Parlamendi (EP) valimistel hääleõiguslikke ligi 119 000 (allikas: Statistikaamet). See tähendab, et rohkem kui pooltel noortel pole ise võimalust oma soove, ideid ja väärtusi hääletamise teel kuuldavaks teha. Kui Sa oled 18 või vanem ehk üks neist noortest, kellel on päriselt võimalik oma hääl anda, kasuta seda võimalust, sest kõigil teistel vanusegruppidel on poole suurem õigus omavanuste eest seista. Iga 40-aastane saab hääletada, aga iga noor ei saa.

EP otsused mõjutavad paljusi eluvaldkondi – äkki oled märganud näiteks seda, et kõikidel nutiseadmetel peavad tulevikus olema USB-C laadijad, et pudelikorgid peavad pudelite külge kinnituma ja et Apple seadmete kasutajad saavad nüüd ka mujalt kui App Storest rakendusi alla laadida. Samuti hääletavad meie valitud saadikud EPs selle üle, kui palju raha Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmidele ehk näiteks noortevahetuste, õpirännete ja vabatahtliku teenistuse projektidele eraldatakse ning kas praktikantidele peab palka maksma või mitte. Loomulikult töötatakse ja hääletatakse ka Venemaa sanktsioonipakettide ning rohelise kokkuleppe (Green Deal) saavutamiseks vajalike otsuste üle.

Otseselt näitavad valimistulemused ainult seda, kui mitu inimest kelle poolt hääletas. Samas näitavad valimistulemused erakondadele ka seda, mis teemad ja väärtused rahvast kõnetavad. Inimestele olulistele teemadele pannakse edaspidi rohkem rõhku ja hea tulemuse teinud kandidaadid saavad ka järgmistel valimistel kandideerida. Suure häältesaagiga kandidaatidel on rohkem võimu ka Eestis, sest needsamad erakonnad on ka Su kodukoha või Riigikogu otsustusprotsesside juures ning mõjutavad nii otseselt kui kaudselt Sinu igapäevaelu.

Kui tunned, et poliitikas võiks rohkem noori olla, vali noor kandidaat. Muuseas, praegu on EP 705st liikmest ainult 6 alla 30-aastased. Kui soovid, et otsuste juures oleks rohkem naisi kui praegu, vali naine. Ning ära muretse, et Sinu lemmik Eesti poliitik läheb siis Euroopasse ära – inimesi, kes ajavad õiget asja, on alati hädasti vaja nii Eesti kui Euroopa tasandi otsuste juures. Suure tõenäosusega tuleb ta veel Eesti poliitikasse tagasi ka, seega vali südame järgi.

Eriti oluline on hinnata, et valitav kandidaat seisaks Sinuga sarnaste väärtuste eest, sest teised valivad enda, mitte Sinu heaolu arvesse võttes. Konkreetne näide on Brexit:

  • Suurbritannia noortest pooldas 73% EL-i liikmeks jäämist ning 27% EL-ist lahkumist.
  • 65+ inimestest pooldas 40% ELis püsimist ja 60% EL-ist lahkumist.
  • Aga valimisaktiivsus tõusis vanusega oluliselt, valimas käis 65% noortest, kuid lausa 80% vanematest inimestest.

Tulemus oli, et Ühendkuningriigid lahkusid Euroopa Liidust. Noorte eest, kes seal riigis kauem elavad ja kellele on hõlpsad reisimisvõimalused, Erasmuse programmid, kaupade ja teenuste vaba liikumine olulisem, otsustasid vanad inimesed, võttes suuresti arvesse omaenda nostalgiat kunagisest Euroopa Liidu eelsest ajast.

Eestis on Euroopa Parlamendi valimistel kõigist valimistest kõige madalam osalusprotsent, mis tähendab, et ühel häälel on suurem mõju. Et Eesti nimel saaksid Euroopa Parlamendis otsuseid teha inimesed, kelle tõekspidamised Sinu omadega ühtivad, pead valima minema. Eriti seetõttu, et nagu varem mainitud, ei saa suur osa noortest vanuse tõttu ise valida. Seda olulisem kaal on just Sinu häälel.

Seega mine valima! Ja kui enda hääl ikka ebaoluline tundub, siis mine selle sõbra eest, kes veel valida ei saa või selle sõbra nimel, kes tahaks tulevikus Erasmusega tasuta Euroopat avastada.

Artikli autor on Euroopa Liidu noordelegaat Triine Kose.

Euroopa Liidu noordelegaadi programm on osa projektist „Euroopa Noortedialoog 2022-2024“, mida viib ellu Eesti Noorteühenduste Liit ja mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Foto autor: Laura Rohtlaan

Skip to content