Raha on tõmmanud alati ligi pettureid. Pettusi on liikvel erinevaid: võltsloteriid, pangaparoolide välja petmine, pakkumine investeerida, paroolide väljapetmine jne.
Kahjuks on internetis palju võimalusi petta saada, mistõttu tuleb olla väga hoolikas ja tähelepanelik, samuti teadlik erinevatest petuskeemidest. Petturid suudavad tavaliselt jätta endast väga usaldusväärse mulje, olles viisakad, lahked, kasutades ametlikke kirjablankette jne.
Ohustatud pole mitte üksnes lapsed vaid ka nende vanemad ja vanavanemad. Kõige suuremaid summasid on netipetturitele Eestis loovutanud just vanemad inimesed, kelle on vähe kogemusi Internetis suhtlemisega ning samas on kogunenud sääste, mida raisata. Levinud netipettuste skeemidega tutvumine aitab vältida ülisuuri telefoniarveid ja pangakonto tühjenemist.
Millised on peamised petuskeemid?
- Püramiidskeem ehk lubatakse suurt tulu, kuid seda peale ühinemistasu maksmist ning uute liikmete värbamist. Tihti lubatakse, et tulu sõltub uute liikmete arvust.
- “Soodsad” investeerimisskeemid- pakutakse võimalust paigutada oma raha väärtpaberitesse, vääriskividesse, veinidesse jne. Pakkumine tehakse kas telefoni, e-kirja või posti teel.
- Loteriivõit- petturit meelitavad inimest tasuma “tühiseid” kulutusi, mis tuleks teil enne lubatud võidu kättesaamist kanda. Tihti on sellised e-kirjad halvas eesti keeles, mis peaks äratama juba kahtlust.
- Abipalved- e-kirjad või telefonikõned, kus palutakse kiiret abi lähedaste liiklusõnnetuse, haiglaravi või advokaadi kulude katteks. Selliste telefonikõnedega tuleb olla väga ettevaatlik, sest tagasi helistamisel võib sattuda ülikallile tasulisele numbrile.
- Netituttav- inimene, keda tuntakse ainult internetis hakkab ühel hetkel nõudma raha ootamatu õnnetusest ülesaamiseks või soovib külastada, kuid selleks raha ei ole.
- Müügipakkumised internetis- kõige levinum viis petta saada. Tihti on olukorraks, et inimene maksis kauba eest, ent kaupa kätte ei saanud või kaup ei vastanud kirjeldusele. Sellisel juhul võivad kauba hinnad olla ebaloogiliselt madalad.
- Ravimid ja tervisetooted- internetis kodulehti külastades oled kindlasti märganud reklaame niinimetatud imeravimitest, Enamasti ei ole millegi muuga tegemist, kui võltskaubaga. Sageli ei vasta toote kirjeldus tegelikkusele ning soovitud tulemust „ravim“ ei too.
- Õngitsuskirjad- eesmärgiks on paroolide ja pangakontode teada saamine.
- Krediitkaardi pettused ning manipulatsioonid arvelduskontoga – inimese teadmata ja nõusolekuta on tema arvelduskontolt tehtud rahalisi tehinguid (teostatud ülekandeid, krediitkaardi makseid vms);
- Manipulatsioonid virtuaalkontodega/telefonidega – inimese mobiiltelefonilt on tellitud tasulisi teenuseid või laetud mõnele virtuaalkontole raha (näiteks Rate SOL, aga ka tasulised teenused nagu “Surmatest”, “IQ test”, helinate-ja mängude tellimine jne).
Kuidas vältida ohvriks langemist?
- Tee selgeks, millised ohud internetis varitsevad
- Kasuta viiruste- ja nuhkvara tõrjeprogrammi ning tulemüüri
- Ära usu kõike, mida sulle pakutakse
- Ole info suhtes kriitiline
- Püüa vältida rahade ettemaksmist
- Ära liitu skeemiga, mille kaudu tulu teenimise eelduseks on pidev uute liikmete värbamine
- Ära allkirjasta lepinguid ilma lugemata
- Ära avalikusta oma PIN koodi ja /või internetipanga paroole; ära anna neid edasi kolmandatel isikutele
- Ära anna oma mobiiltelefoni võõrastele (aga ka nt klassikaaslastele) niisama kasutada! Kunagi ei või teada kuhu helistatakse või mida selle telefoniga tehakse.
- KONTROLLI JA GOOGELDA!
Mida teha, kui oled sattunud petuskeemi ohvriks?
Virtuaalkeskkonnas toimunud kelmuse korral teavita sellest koheselt ka portaali pidajat, võimaluse korral anna teada ka müüja reitingu juures.
Kui sa ei ole kelmile veel raha välja maksnud või on raha nn vahekontol (so broneeritud) ja väljamakset ei ole veel teostatud, teavita probleemist koheselt deposiidi hoidjat (panka, väljamakse teostajat).
Kui on toimunud manipulatsioonid pangakontoga või on sinu teadmata sinu pangakontolt võetud välja sularaha, siis teavita sellest koheselt panka. Pangaülekannete ja krediitkaardi tehingute puhul on kiire teavitamise puhul lootust, et tehingut ei jõuta lõpuni viia ja pank peatab tehingu/väljamakse.
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Maris Praats.
