Kiusamine on see, kui üks inimene teeb teisele inimesele meelega ja korduvalt haiget. Haiget tehakse näiteks solvates, asju ära võttes või halvemal juhul ka füüsiliselt lüües. Kuidas kiusamist ära tunda ja mida teha?
Kiusamine on korduvalt teise inimese halvasti tundma panek
- Teadlik – tehakse meelega või tahtlikult, sh ka planeeritakse millal kiusata.
- Korduv – toimub mitu korda või süsteemselt, sh ka planeeritakse kuidas kiusata.
- Ebavõrdus – kiusatav ja kiusaja võivad olla ebavõrdses olukorras, sh ka ei julgeta seetõttu tihti abi küsida (nt kiusaja on suurem, vanem, populaarsem).
Kiusamine toimub erineval kujul ja vormides
- Sõnaliselt – solvamine, ähvardamine, mõnitamine, “hüüdnimede” panemine.
- Füüsiliselt – löömine, asjade lõhkumine, (ära)viskamine ja peitmine.
- Varjatult – salajuttude või vale levitamine, eiramine ja seltskonnast välja heitmine.
- Internetis – küberkiusamine ehk rakenduses, veebilehel või platvormil solvamine, ähvardamine, mõnitamine, sõnumitega “pommitamine” ja spämmimine, piltide ja isikliku info jagamine.
Mida teha kui sind kiusatakse või näed kiusamist pealt?
- Räägi usaldusväärse lähedasega või spetsialistiga.
Õde, vend, sõber, ema, isa, klassikaaslane, õpetaja, noorsootöötaja, sotsiaalpedagoog, psühholoog, töökaaslane, juht jne. - Helista või kirjuta Lasteabisse.
Telefon 116 111 (avatud 24/7, anonüümne, tasuta), e-mail info@lasteabi.ee (vastatakse 5 tööpäeva jooksul) või chat’i www.lasteabi.ee. - Kirjuta oma murest SOVA chatis.
Chat on 7-16aastastele noortele, et nad saaksid kirjalikult oma muresid spetsialistiga jagada. - Võta ühendust veebipolitseinikuga.
Igas maakonnas on tööl veebipolitseinik, kellega saad vajadusel nõu saamiseks ühendust võtta nii e-maili kui ka sotsiaalmeedia teel. - Küberkiusamise juures kasuta “report” nuppu.
Teavita kiusamisest või ebasobivast sisust veebilehe või sotsiaalmeedia platvormi haldajaid. Vaata teavitamisvõimalusi TikTokis, Instagramis, Snapchatis SIIT.
Kiusamise peatamisel on võtmeroll kõrvalseisjatel – saades kiusamisest teada või sattudes sellele peale, tuleb ise sekkuda või kutsuda appi täiskasvanu. Kiusamine saab jätkuda ja kasvada vaid siis, kui kõrvaltvaatajad selle heaks kiidavad või teesklevad, et ei märka.
Kui kaaslased peavad kiusamist lubamatuks, on kiusata keerulisem. Seega on kiusamise peatamiseks oluline mõista enda kui kõrvalseisja vastutust ning astuda kiusamise ohvri kaitseks välja. Head grupisuhted ning erinevuste aktsepteerimine on samuti kiusuvaba keskkonna juures üliolulised.
Kiusamine võib kesta aastaid ja põhjustada ohvrile suure vaimse ja füüsilise tervise kahju, mida tuleb toetada või ravida pikki aastaid. Seetõttu on oluline märgata ja sekkuda, et nii ohver kui ka kiusaja saaksid abi. Ka kiusaja võib aastaid hiljem oma tegusid kahetseda, mis võib vaimsele tervisele muserdavalt mõjuda.
Loe lisaks:
- Teeviit portaali artikkel “Kuidas küberkiusamist ära tunda?”
- Teeviit portaali rubriik “Kust leida abi ja nõu?”
Allikas: Õiguskantsleri veebilehe alamleht “Mis on kiusamine?“
Allikas: Lasteabi.ee veebileht
Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti veebilehe alamleht “Veebipolitseinikud“
Allikas: Targalt internetis veebilehe alamleht “Vajad abi“
Allikas: OPIQ peatükk: Mis on küberkiusamine?
Allikas: SOS Lasteküla Eesti Ühingu chat “SOVA“
Allikas: Telia küberkiusamise veebileht “Suurim julgus“
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit ekspert Kadri Koort.
