Kõige sagedamini võib stress tekkida raske olukorra, ülesande või üle jõu käivate nõudmistega kokku puutumisel. Näiteks võib stressi põhjustada üle pea kasvanud töö- ja kooliasjad, sassi läinud suhted. Just võib võimust võtta viha, kurbus, pinge. Mõnikord aga ei tea me isegi, mis stressi on põhjustanud.
Lühiajalisel stressil võib olla positiivne mõju, see innustab ja ärgitab ennast ületama – tunned iseenda üle uhkust, kui oled kõik raskused ületanud. Pikaajaline stress ja pinge seevastu ületab keha vastupanuvõime ning toob sageli endaga kaasa isutuse, ärrituse, närvilisuse, kõhu- ja peavalud, uinumisraskused. Püsiv stress võib üle kasvada depressiooniks või mõneks teiseks psüühikahäireks.
Kuid, kuidas siis stressiga toime tulla?
- Jaga oma muret usaldusväärse inimesega. Räägi usaldusväärse inimesega oma muredest, nii muutub stressi talumise lihtsamaks. Vestluskaaslaseks võib olla sõber või pereliige, õpetaja või klassikaaslane, peretuttav või koolipsühholoog.
- Püüa selgitada välja stressi põhjus. Proovi vastata küsimustele: Mis sulle stressi tekitab? Koduste tööde suur hulk? Või väsitavalt palju huviringe? Suhted kodus või koolis? Kui mõistad, mis stressi põhjustab, saad ka edasi mõelda ja leida lahendused. Aitab alati väike puhkus.
- Vähenda stressist tulevat mõju oma kehale. Mis aitab sul stressi maandada ja ennast paremini tunda? Üht inimest aitab sõpradega koos veedetud aeg, teist muusika kuulamine, kolmandat füüsiline töö või sportlik pingutus. Koosta nimekiri tegevustest, mis aitavad mõtted stressilt ära suunata.
Lihtsate viisidega on võimalik võimust võttev stress saada enda kontrolli alla! Juhul, kui sul see nippide proovimise järel siiski ei õnnestu, on sul alati võimalus pöörduda spetsialisti poole, kes aitab sellest võitu saada.
Allikas: Tervise Arengu Instituut.
Kaanepilt: Andrej Lišakov (Unsplash)
Artikkel on koostatud noorteinfoportaal Teeviit poolt.
