Tudengina majandamine võib rahaliselt olla paras väljakutse – iseseisvus ja uus elukorraldus, õpingute ja tööl käimise ühildamine, uued kulud ja ebaregulaarsed sissetulekud. Siit leiad 7 soovitust, millele tulevase tudengina peaks mõtlema, et rahaasjadega paremini toime tulla.
1. Koosta eelarve. Selleks, et saada ülevaade oma rahalisest seisust ja võimalustest, tuleb koostada eelarve. See tähendab, et kirja tuleb panna kõik sissetulekud ja väljaminekud. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Näiteks igapäevaselt 2 eurost karastusjooki ostes teeb see aasta lõikes üle 700 euro. Igakuist eelarvet analüüsides saad aga selge ülevaate, kui palju ja millele raha kulub ning ehk annab oma tarbimisharjumusi muutes siit-sealt kokku hoida. Eelarve koostamiseks kasuta näiteks erinevaid tasuta äppe (Spendee, Goodbudget, Monefy) või tavalist Exceli tabelit.
2. Vanemate kodus elamine hoiab kulud madalamad. Paljud noored täiskasvanud tunnevad ülikooli minnes ühiskondlikku survet kodust välja kolida. Vanemate juurest ära kolimine on justkui märk iseseisvumisest. Finantsilises mõttes ei ole see alati aga kõige mõistlikum valik. Statistika järgi elab Euroopa Liidus koguni 48% noortest täiskasvanutest koos vanematega. Eestis on see näitaja umbes 10% madalam. Seega vanemate juures elamine on üsna tavapärane ja nii on ka elamiskulud väiksemad.
3. Korteri üürimisel arvesta lisatasudega. Paljudel juhtudel tuleb üürilepingu sõlmimisel tasuda tagatisraha, ettemaksuna ühe kuu üür ja maakleri tasu. Kui näiteks korteri üür on 250 eurot kuus, tuleb koheselt välja käia 750 eurot. Üürikorterit tasub otsida lisaks tavapärastele portaalidele ka Facebooki gruppidest, kus pakutakse korteri üürimist otse omanikult. Üürikorteri kasuks otsustades uuri omanikult ka kodukindlustuse kohta. Selle puudumisel tasub mõelda, kas selle sõlmimine enda nimele oleks vajalik ja mõistlik (maksab 5–8 eurot kuus). Nii oled kaitstud, kui näiteks Sinu sülearvuti peaks maha kukkudes purunema või uus blender läheb rikki.
4. Õppelaenu võta nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Elamiskulude katmisel võib olla abi ka õppelaenust. Laenu võtmisel arvesta, et tegu on pikaajalise finantskohustusega ja kui pead õppelaenu põhiosa tagasi maksma alles pärast õpingute lõppemist, siis intressi tuleb tasuda igal aastal. Pea meeles, et laenu saad ka mitmes osas välja võtta. Nii ei ole ohtu, et kulutad üürile mõeldud raha esimesel semestril hoopis reisimisele.
5. Uuri ja kasuta võimalusel riiklikke toetusi, mida tudengitele pakutakse. Tutvu, mida pakub omavalitsus, kus elad – mõned Eesti omavalitsused toetavad tublimaid tudengeid stipendiumitega. Uuri ülikooli ja ka eraettevõtete poolt pakutavate erinevate stipendiumite võimalusi, sest ka need võivad õpingute ajal oluliseks toeks olla.
6. Otsi erialast tööd, hangi kogemusi. Otsi erialast praktikat, vabatahtlikku või hooajalist tööd. See annab esmase töökogemuse ning suurendab väljavaateid leida pärast lõpetamist huvitavat ja erialast tööd. Veel tasub kaaluda võimalusi pöörata oma senine hobi (nt fotograafia, keeleoskus või veebikujundus) sissetulekuks.
Kaanepilt: Unsplash+ (Ave Calvar)
Artikkel on koostatud koostöös Swedbanki Rahaasjade Teabekeskusega
