Eestis kehtivate seaduste järgi ei saa alla 18-aastane laps või nooruk iseseisvalt investeerida, sest tal puudub seaduse silmis teovõime – õigus teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Alates 18-aastaseks saamisest saab nooruk aga õiguse oma vara ja rahaga ise tehinguid teha ning kohustust vanemate nõusoleku järele enam pole.
Kui alla 18-aastane laps teeb tehinguid ise ilma vanemate või eestkostja nõusolekuta, siis need tehingud on õigustühised ja seaduse silmis need ei kehti. Kui lapsevanem või eestkostja selle tehingu hiljem aga heaks kiidab, siis muutub tehing kehtivaks. Teatud juhtudel saab kohus alaealise nn teovõimet ehk õigust tehingud teha ja langetada iseseisvalt investeerimisotsuseid ka laiendada. Kui vähemalt 15-aastase lapse arengutase ja teadmised seda võimaldavad ning tehtavad tehingud oleksid lapse huvides, siis võib kohus selleks ka loa anda ehk laiendada nn teovõimet. Kuid seda saab teha vaid vähemalt 15-aastase alaealise lapse enda algatusel koos vanemate või eestkostja nõusolekuga. Kui vanemad või eestkostja sellist nõusolekut ei anna ja on näha, et nõusoleku andmisest keeldumine on vastuolus vähemalt 15-aastase alaealise lapse huvidega, võib kohus anda loa iseseisvalt investeerida ka ilma lapsevanema või eestkostja nõusolekuta.
Kuidas investeerida ilma kohtu loata?
Siiski on olemas mõned võimalused selleks, kuidas alaealine saab ise investeerimisega tegeleda ka juhul, kui tal puudub kohtu poolt antud luba ehk teovõime laiendus teatud tehingute tegemiseks. Üheks võimaluseks on siis investeerida nii, et lapsevanem investeerib lapse nimel koos lapsega. Teine võimalus on teha lapsele volitus ehk lapsevanem saab anda alaealisele nõusoleku tehingute tegemiseks väärtpaberitega ehk kiites lapse tehingud heaks.
Kui lapsevanem ostab ise lapse nimel alaealisele väärtpabereid, siis vastavalt perekonnaseadusele saab väärtpabereid osta või neid müüa ilma kohtu loata vaid siis, kui raha nende tehingute jaoks tuleb lapse seaduslikult esindajalt ehk lapsevanema enda käest. Ning müügist saadud raha peab jääma alaealisele. See tähendab seda, et lapse enda raha eest väärtpabereid ilma kohtu loata osta või müüa ei tohi. Lapsevanem võib alaealise nimel teha väärtpaberitehinguid ainult enda või teise vanema poolt lapsele antud raha eest ja väärtpabereid müües ei tohi saadud raha lapse kontolt välja võtta ega ära kanda ehk raha peab jääma lapse omandusse. Samuti ei tohi lapse sellele investeerimiseks mõeldud kontole teha kandeid ka vanavanemad ega teised sugulased, sest teistelt saadud raha eest ei tohi lapsevanem tehinguid teha ilma kohtu loata.
Lepingud nii lapsevanema kui lapse nimel
Selleks, et lapsevanem saaks üldse lapse nimel investeerida, peab ta olenevalt tootest või teenusest sõlmima lepingud nii enda kui lapse nimel. Sellised lepingud on näiteks lapse arvelduskonto leping, investeerimiskonto leping, väärtpaberikonto leping, investeerimisteenuste leping ning täita tuleb ka asjakohasuse küsimustik. Kui lapse kontol on plaanis teha tehinguid USA aktsiatega, siis on vaja lapse nimel täita lisaks ka W8-BEN vorm. See on USA maksuameti poolt nõutav dokument, mis tõestab väljastpoolt USA pärit inimese residentsust ja võimaldab vältida topelt maksustamist. Kui on soov lisaks investeerida Balti väärtpaberitesse, siis on samuti vaja avada lapsele tasuta Balti väärtpaberikonto.
Esimesi investeerimisi on lapsel mõistlik enne 18-aastaseks saamist teha koos lapsevanema või eestkostjaga, arutades huvitavad investeeringud läbi ning ühiselt otsustades, kuhu ja kui palju lapse nimel investeeritakse. Ühiselt on põnev jälgida ka investeeringute portfelli käekäiku. See on hea võimalus harjutada finantskirjaoskust ja investeerimise põhitõdesid ning samal ajal teadvustada ja kanda esimese investeerimisportfelliga kaasnevaid riske ühiselt. Kui laps saab 18-aastaseks, siis on tal hea võimalus see portfell üle võtta ja iseseisvalt investeerimisotsuseid langetama hakata.
Kõik alaealised pole võimelised ise investeerima
Mõned finantsteenuste pakkujad pakuvad ka alates 7-aastastele lastele võimalust näha oma internetipangas väärtpabereid ning annavad neile ka õiguse ise tehinguid teha. Kuid selle õiguse annab lapsele läbi volituse siiski lapsevanem ise kiites sellega lapse tehingu heaks. Samas päris algajale selline võimalus ei sobi ja kui eelnevalt pole lapsevanem lapsega koos või laps ise investeerimisvõimaluste ja ka riskide kohta lugenud või neid spetsialistiga arutanud, siis on suur oht investeeritud raha kaotada. Lapsevanemad ja eestkostjad või alla 18-aastased lapsed ise võiksid võtta selle aja, et ühiselt veenduda selles, et oleksid olemas teadmised investeerimisvõimalustest ja riskidest seoses nendega. Lisaks võiks igal lapsel, kes iseseisvalt lapsevanema volituse aluselt investeerimisotsuseid langetab, olla võimalus vajadusel kelleltki nõu küsida.
Kui kodutöö finantskirjaoskuse osas on nii lapsevanemal kui lapsel tehtud ja investeeringud on hakanud tulu tooma, siis tasub teada ka seda, et lapse investeeringutelt saadud tulu tuleb ka deklareerida. Selle kohta saab lisainfot maksu- ja tolliameti leheküljelt.
Vaata ka lisaks Swedbanki ning Maksu- ja Tolliameti süsteemide näitel üle, kuidas ja millal tuleks deklareerida lapse investeerimistulusid.
Artikli autor: Gerli Hall, Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna jurist.
