Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets jagan nippe ja nõuandeid rahatarkuse teemal alates eesmärkidest kuni investeerimiseni.
Rahatarkus on tänapäeval niisama vajalik kui kirjutamine, arvutamine, iseseisev riidessepanek ja elementaarsed suhtlusoskused. Rahatarkus on teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis tagab rahaasjades arukate otsuste tegemise. Rahatarkus on näiteks oskus koostada eelarvet, teadmised investeerimise põhitõdedest ning säästev ja vastutustundlik hoiak raha suhtes. Rahaasjade teabekeskus toob välja kaheksa nõuannet, kuidas olla rahatark.
Alusta eesmärkidest
Eesmärk ilma plaanita on lihtsalt soov. On tõestatud, et eesmärkide seadmine parandab sooritust, kuid sihte tuleb seada targalt. Hea eesmärk on isiklikult oluline, selge, mõõdetav ja ajaliselt piiritletud. Näiteks panen iga kuu alates juulist kuni märtsini kõrvale 30 eurot, kogudes 1. märtsiks 270 eurot, et minna nädalavahetuseks sõpradega Lätti. Selline selget kasu näitav eesmärk on palju motiveerivam kui otsus lihtsalt vähem kulutada. Pikaajaliste eesmärkide seadmisel pea aga meeles, et ükski unistus ei ole kättesaamatu, kui selle poole teadlikult püüelda.
Tekita endale uued harjumused
Ligikaudu 40% meie igapäevategevustest on automaatsed ja harjumuspärased. Osa harjumusi on kasulikud (nt hammaste pesemine), osa aga kahjulikud (nt liigne kohvijoomine). Halvad harjumused mõjuvad omakorda ka meie rahakotile, nagu näiteks see, kui oleme harjunud iga kord pärast trenni ostma kioskist 2-eurost limonaadi. Selleks et käitumist muuta, tuleks soovitud muutus siduda igapäevaste harjumustega. Limonaadi ostmise asemel võiks trenni minnes võtta kodust pudeliga vett kaasa ja tehes kioskist mööda jalutades 2-eurose ülekande hoopis oma säästukontole. Aastas saab sellise väikese muudatusega säästa ligikaudu 500 eurot.
Hoia oma kulutustel silm peal
Eesmärkide saavutamiseks on vaja omajagu plaanida. Esmalt tuleks analüüsida, millele raha kulub, mille arvelt oleks võimalik säästa ja kuidas säästetavat summat kasvatada. Plaanimiseks on mitmesuguseid viise, näiteks mobiilirakendused (You Need A Budget, Monefy, Wally), Exceli tabel, internetipangas olev rakendus „Minu eelarve“ või paber ja pliiats. Tähtis on üles märkida ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad.
Erista tahtmised vajadustest
Oluline aspekt raha säästmisel on tõmmata piir tahtmiste ja vajaduste vahele. Kui tahad eristada, kust jookseb emotsionaalse tahtmise ja tegeliku vajaduse piir, tasub endalt enne ostu küsida: „Kas mul on tõesti seda vaja? Mis juhtub, kui ost jääb tegemata?“ Selliste kontrollküsimustega saad ostukorvist välja jätta nii mõnegi emotsiooniostu.
Ava säästukonto ja maksa kõigepealt iseendale
Kõige lihtsam viis säästmisega alustamiseks on avada säästukonto ja maksta esmalt iseendale. See tähendab, et taskuraha või palka saades kanna kohe teatud summa eraldi kontole, mis ei ole seotud sinu pangakaardiga. Soovitatav on säästa vähemalt 10% sissetulekust. Säästmise juures on kõige tähtsam järjekindlus, seega tekita endale regulaarne harjumus raha kõrvale panna.
Otsi erialast tööd, hangi kogemusi
Otsi erialast praktikat, vabatahtlikku või hooajalist tööd. See annab esmase töökogemuse ning suurendab väljavaateid leida pärast kooli lõpetamist huvitavat ja erialast tööd. Veel tasub kaaluda võimalusi pöörata oma senine hobi (nt fotograafia, keeleoskus või veebikujundus) sissetulekuks. Proovida võid ka tööampse, mida leiad tööportaalidest, näiteks lehelt GoWorkaBit või Töötukassa ajutiste töökohtade keskkonnast.
Alusta investeerimisega
Üks investeerimise kuldreegleid on: alusta pigem varem kui hiljem, sest üldjuhul töötab aeg investori kasuks. Investeerimisele eelneb alati säästmine, sest investeerida võiks ainult seda raha, mida sul igapäevaselt vaja ei ole. Investeerimist saab alustada ka väikeste summadega. Alustamiseks uuri eri investeerimisvõimalusi, nende plusse ja miinuseid, loe investeerimisteemalisi raamatuid, veebifoorumeid ja blogisid, uuri Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik säästmis- ja investeerimisvestlusi ning pea vajaduse korral nõu oma panga konsultandiga.
Tarbi mõistlikult
Ära tarbi rohkem, kui on vaja, ja ära osta laenu või järelmaksuga asju, mis pakuvad lühiajalist rõõmu. Toidupoodi minnes tasub teha ostunimekiri, lisaks tee nimekiri vajaminevatest tarbekaupadest (sh riietest ja jalanõudest). Ära torma allahindluste ja kampaaniate puhul kohe poodi, vaid mõtle juba ette oma tegelikele vajadustele ning kehtesta rahaline piir, mida ostudeks kasutada võid.
Artikli autor on Kati Voomets, Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht.
