Hea arutelukultuur on oluline alus demokraatlikule ühiskonnale, aidates kaasa koostööle, kaasatusele ja vastastikusele mõistmisele erinevate osapoolte vahel. Kofi Annan (1998) on öelnud, et mitte keegi meist pole sündinud heaks kodanikuks ega ükski rahvas demokraatlikuks, vaid mõlema puhul on tegemist protsessidega, mis arenevad terve elu.
Sama kehtib ka noortevolikogude tegevuse puhul, kes omavad olulist osa noorte kaasamisel, esindamisel ja arengu toetamisel, aidates seeläbi kaasa demokraatliku ühiskonna edendamisele ning noorte osalusvalmiduse suurendamisele. Kuidas on aga läbi noortevolikogu töö võimalik kaasa aidata hea arutelukultuuri loomisele ja demokraatia võimestamisele kohalikul tasandil, et noored kujuneks võimalikult varakult aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks?
Mitmekülgne kaasamiskultuur on oluline alus demokraatlikule ühiskonnale
Noortevaldkonna arengukavas (2021-2035) tuuakse ühe strateegilisena eesmärgina välja, et noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. Sellest lähtuvalt peavad noortele olema tagatud mitmekesised võimalused oma hääle kuuldavaks tegemiseks ja ühiskondlikus ja poliitilises elus osalemiseks neile sobival moel, näiteks noortevolikogus tegutsedes. Noorsootöö seaduses (NTS §9, 2010) on välja toodud, et noortevolikogu eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid kohalikule omavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest. Sellest tulenevalt saab esile tõsta, et noortevolikogu on oluline mehhanism noorte kaasamiseks kohaliku omavalitsuse otsustusprotsessidesse.
Eesti Noorteühenduse Liidu poolt Euroopa Noortedialoogi raames läbi viidud veebiküsitlus (2023), millele vastas 962 noort vanuses 13-30 tulemustest selgus, et 63.5% vastanutest nõustusid täielikult või osaliselt väitega, et nende kogukonnas oma hääle kuuldavaks tegemise võimalusi tunnustatakse. Seepärast on äärmiselt oluline hoida ja juurde luua keskkondi, kus noored saavad julgustust ja võimalusi oma arvamusi väljendada ning neid puudutavatel teemadel kaasa rääkida, olles kogu protsessi vältel toetatud.
Noorte osalust edendatakse näiteks ka noorteühingute, osaluskogude, õpilasesinduste ja muude osalusvormide ja -võimaluste kaudu. Erineva tasandi osaluskogud võimaldavad noortel osaleda otsustusprotsessides ja esindada oma huve nii kooli, kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, algatades erinevaid arutelusid ja dialooge erinevate osapoolte vahel. Oluline on seejuures lähtuda aga hea arutelu tavadest (Arvamusfestival, 2023), et arutelud oleks argumendipõhised ja üksteise suhtes lugupidavad.
Noorte osaluskogud kohalikul tasandil on noorele hea võimalus omandada turvalises keskkonnas praktilisi oskusi ja teadmisi demokraatlikest protsessidest
Hea arutelukultuur võimaldab erinevate vaadete ja kogemustega inimestel avatult suhelda ning probleemidele lahendusi leida. Lisaks teistele osalusvõimalustele ja -vormidele on ka noortevolikogudel oluline roll hea arutelukultuuri arendamisel, korraldades näiteks arutelusid ja debatte, kus noored saavad koos teiste osapooltega oma seisukohti väljendada ning õppida teiste arvamustega arvestama.
Noortevolikogusse kuulumine on üks peamisi võimalusi oma kogukonnas, mis võimaldab noortel avaldada oma arvamust ning esindada oma huve eelkõige kohaliku omavalitsuse tasandi otsustusprotsessides. Noortel on võimalus läbi praktiliste kogemuste noortevolikogus õppida, kuidas toimib avalik arutelu, kuidas sünnivad otsused ning kuidas teha koostööd erinevate osapooltega. Noortevolikogud teevad sageli koostööd teiste noorteorganisatsioonide, kohaliku omavalitsuse ja muude asutustega, et edendada noorte huve ja lahendada nende jaoks olulisi probleeme. Avalik dialoog noori puudutavatel teemadel aitab arendada heatahtlikku suhtumist erinevate vaadete suhtes ning õpetab konstruktiivselt ja lugupidavalt arutlema. See võimaldab luua tugevamaid sidemeid kogukonna ja teiste erinevate osapoolte vahel ning noortel mõjutada ja osaleda nende elu ja tulevikku puudutavates otsustes. Olgu selleks siis noortevolikogu poolt näiteks osaluskohvikute, generatsioonidevahelise dialoogi või simulatsioonide korraldamine kohalikul tasandil.
Noortevolikogudel on mitmekülgne roll, mis hõlmab nii kogukonna noorte teadlikkuse tõstmist demokraatlikest otsustusprotsessidest kohaliku omavalitsuse tasandil kui ka noorte kaasamist erinevatesse aruteludesse. Läbi kaasamise ja osaluse soodustamise on noortevolikogul võimalik pakkuda teistele kogukonna noortele platvormi õppimiseks arutelude ja otsustusprotsesside kohta, arendades sealhulgas olulisi oskusi nagu näiteks kuulamis- ja argumenteerimisoskus, probleemidele lahenduste leidmine ja koostöö. Noortevolikogud mängivad olulist rolli ka kohaliku tasandi sotsiaalse sidususe tagamisel ning edendavad üldist arutelu- ja kaasamiskultuuri. Nad ühendavad erinevaid osapooli ja soodustavad aktiivset osalust, mis omakorda tugevdab kogukonda ja viib positiivsete muutusteni ühiskonnas.
Allikad:
- Noorsootöö seadus (2010)
- Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 (2021)
- Hea arutelutava (28.03.2024)
- Roos, T. (2023) Euroopa Noortedialoogi 2023. aasta küsitluse tulemused (28.03.2024)
- Annan, K. (1998). A society that cuts itself off from its youth severs its lifeline
Foto: Grete Kaljusaar
Teele Tõnisson
noorte osaluse arendusjuht
Eesti Noorteühenduste Liit
Kätlin Merisalu
noorte osaluse spetsialist
Eesti Noorteühenduste Liit