Finantskelmide lõksu langemise vältimiseks pole ilmselt piisav pelk meeldetuletus, et „Ole hoolikalt ettevaatlik!“. Et toodud hüüdlause oma eesmärki täidaks ja sellest igapäevaelus tekkivates olukordades kasu oleks, annan selle sisustamiseks kolme „ära“ näitel mõned esmased soovitused ja näpunäited.
Ära jaga...
Ära jaga oma panga kasutajatunnuseid ega paroole. Kui kunagi olid peamiselt numbrite ja tähtede kombinatsioonid, siis tänapäeval on need asendunud valdavalt mobiil-ID või Smart-ID PIN1 ja PIN2 koodidega. Pea meeles, et need koodid on mõeldud üksnes sinule kasutamiseks ning neid ei tohi avaldada kolmandatele isikutele.
Enamgi veel ei tohiks neid oma nutiseadmes sisestada näiteks „pangast tuleva kõne“ peale, mille kohaselt on tuvastatud sinu pangakontol kahtlane tegevus või lubamatud tehingud. Pangatöötajad ei küsi kunagi sinult telefoni teel PIN-koode ja selliste kõnede näol on tegemist petukõnedega.
Ära usalda...
Ära usalda telefoni teel tehtavaid investeerimispakkumisi ega anna võõrastele isikutele kaugjuurdepääsu oma arvutile. Väga sageli helistavad kelmid esiti telefoni teel ning tutvustavad väidetavat head investeerimisvõimalust näiteks mingi ettevõtte aktsiatesse, mille hind paari päeva pärast avaldatava uudise järgselt 101% kindlusega lendu tõuseb.
Kui kelmidel õnnestub seeläbi potentsiaalse ohvriga kontakt saavutada, aga protsess takerdub ohvri teadmatuse või oskamatuse taha konkreetses kauplemiskeskkonnas konto avada, pakuvad kelmid lahkesti võimalust ohvrit abistada. Selleks paluvad nad ohvril laadida oma arvutisse programm, millega saadakse arvuti üle kontroll, ning suhtluses ohvriga avatakse viimase silme all talle kauplemiskonto, tehakse tema pangakontolt sinna ülekanne ning seejärel esimesed tehingudki.
Seaduslikel investeerimisteenuste osutajatel ehk investeerimisühingutel on keelatud kliente survestada ning ammugi ei soovi nad saada juurdepääsu oma kliendi seadmetele.
Ära unusta...
Ära unusta kontrollida, kas teenuseosutajal on olemas selleks vajalik tegevusluba ning ega tema suhtes pole avaldatud hoiatusteadet. Finantsteenuste osutajatel, näiteks investeerimisühingutel, peab olema Finantsinspektsiooni tegevusluba. Ilma vajaliku tegevusloata pole lubatud finantsteenuseid osutada.
Aga kui seda siiski tehakse, on tegemist kuriteoga. Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud järelevalvatavates valdkondades tegevusloata teenuseosutaja, hoiatab Finantsinspektsioon avalikkust sellise isiku eest, avaldades oma veebilehel hoiatusteate.
Samuti on Finantsinspektsiooni veebilehel register, kuhu on kantud kõik isikud, kellele Finantsinspektsioon on andnud tegevusloa või kes võivad Eestis teenuseid piiriüleselt osutada.
Lisaks eelnevale soovitame ärevust tekitavates olukordades säilitada rahulikku meelt ning sõltuvalt olukorrast konsulteerida näiteks kas meie, oma kodupanga või kasvõi oma sõbraga.
Artikkel on valminud koostöös Finantsinspektsiooniga
