On täiesti loomulik tunda gümnaasiumi eel ärevust — põhikooli lõpueksamite kadalipp tekitas tõenäoliselt omajagu stressi ning üleminek uude kooliastmesse võib tekitada rohkelt küsimusi ja hirmugi, eriti kui alustad õpinguid uues koolis. Psühholoog Andreas Holst jagab nõu, kuidas gümnaasiumis ärevusega toime tulla.
Ära ole enda vastu liiga karm, kui koolirütmiga harjumine aega võtab. Võibolla tunned end alguses kurnatuna, väsinuna ning ärritud kergemini. Ole enda vastu leebe, aga ära stressimärke ka tähelepanuta jäta.
Ühiskonnas hakkama saamine võib nõuda pingutust ning gümnaasiumi eesmärk on sind selleks ette valmistada — sa pole üksi. Uus kooliaste on kindlasti nõudlikum kui eelmine ja nõuab ka suuremat pingutust, kuid anna endale aega taas sügisese tempoga harjuda.
Mida saad teha, et stressiga paremini toime tulla? Unegraafik vajab kooli alguses tõenäoliselt palju ümbermängimist. Suvevaheajal on palju rohkem vabadust olla kauem üleval ja kauem magada. Võibolla vajadki igapäevaselt neid rohkeid unetunde! See vajadus ei kao kooliga ära, vaimne pingutus suurendab unevajadust, nii et proovi saada iga päev piisavalt und. See võib olla 7 tundi, aga võib olla ka 10 — kõigi vajadused on erinevad. Lisaks sellele, et piisavalt magades tunned koolis end ärksamana ja rohkem kohal, mõjutab uni ka vaimset tervist, stressitaluvust ja suhtlusjaksu.
Loo endale päevaplaan. See ei pea olema tingimata tundhaaval tegevusi täis, ent iga päev võiks sisaldada paari kindlat tegevust (n-ö must-have asjad), millele soovid energiat pühendada ning mis on su jaoks eri põhjustel olulised ja vajalikud. Kindlasti võiks iga päev sisaldada ka teatud aja vaimse tervise vitamiinide kogumiseks. Kui oled märganud, et unustad kiiretel päevadel vett juua, pane see ka kirja! Jäta päevakavas ruumi kvaliteetajale sõprade ja perega, õppimisele, hobidele. Pane kindlasti päevakavva ka rohkelt puhkust — puhkamata ei saa me ka energiat, mida erinevateks tegevusteks vajame. Alguses võib tunduda kummaline endale plaani teha ja selle kinnistumine võib võtta veidi aega, aga pikas plaanis pakub see sulle tuge ning võimaldab sul omaenda päeva, nädalat, kuud paremini kontrollida!
Kui seda kõike tundub liiga palju, pea lihtsalt meeles vaimse tervise vitamiine. Need on head suhted, tasakaalustatud toitumine, uni ja puhkamine, meeldivate emotsioonide kogemine ning liikumine. Need on su igapäevased põhivajadused, mille eest hoolt kandes, kannad hoolt ka iseenda eest! Kui tahad vitamiinide kohta rohkem teada saada ja teha ka testi, kus näed oma vitamiinivajadusi, kliki https://peaasi.ee/vaimse-tervise-vitamiinid/
Abi vajamine ja küsimine pole häbiasi ja sinu päralt on rohkelt ressursse, mille eesmärk on sind toetada. Ära karda pöörduda psühholoogi poole kui tunned, et sul on vaimse tervise muresid, millega on iseseisvalt raske toime tulla.
Peaasi.ee nõustajate poole saavad pöörduda kõik 16–26 aastased noored üle Eesti. Peahea nõustamine on tasuta: https://noustamine.peaasi.ee/noored
Allikas: Peaasi.ee
Artikli kirjutas Peaasi.ee psühholoog Andreas Holst.
