Paljud noored on kimbatuses – kuidas omandada uusi teadmiseid ja oskuseid, kui koolis ja tööl käimisega on juba nii suur koormus ja taskuraha jätkub ainult söögi jaoks? Siin on 6 nippi, kuidas tegeleda enda arendamisega ka töö, kooli, huviringi ning trenni kõrvalt.
Õpi iseseisvalt uut keelt
Arvatavasti on paljud meist rääkinud, milliseid keeli tahaks tulevikus ära õppida ja osata, kuid harva jõuab asi sinnamaale, et selle mõttega ka midagi ette võetakse. Ilmselgelt on keeltekool kallis ja koolihariduse omandamise kõrvalt võib olla raske veel lisakoormust võtta.
Samas ei tea paljud, et keelt saab ka iseseisvalt õppida. Tänapäeval on selle jaoks palju abivahendeid: rakendused, mängud, Youtube’i videod ja veebiportaalid. Kõik eelnimetatud on täiesti tasuta, kui vaid veidi otsida.
Rakendustest on arvatavasti kõige tuntum Duolingo – keelemäng, mis arendab nii keele kuulamisoskust, kirjutamist ja ka rääkimist. Kuigi see pole ideaalne, võib see anda hea arusaama õpitavas keeles päriselt räägitavatest lausetest. See on hea variant neile, kes valdavad ka inglise keelt. Kui otsida Youtube’ist ja internetist, leiab samuti häid õpetusvideoid ja näiteid.
Keele õppimisel on peamine eesmärkide seadmine. Isegi, kui on vähe aega, saab bussiga sõites või koolis vahetunnis harjutada enda keelt, kasvõi ainult 10 minutit päevas, näiteks vaadates ära lühikese õpetusvideo ja märkmeid tehes või Duolingos. Hea on iga päev harjutada, sest nii jääb keel lihtsamini külge. Hiljem saab kuulata muusikat või vaadata filme õpitavas keeles, kasvõi subtiitritega. Sellisel moel saab juba poole aastaga saavutada hea alustaseme.
Õpi geograafiat
Kas sa tead, kus asub maailmakaardi peal Usbekistan? Aga mis on Keenia pealinn? Milline näeb välja Peruu lipp? Need teadmised võivad tunduda tähtsusetud, aga riikide geograafiliste asukohtade teadmine võib aidata mõista neist kajastatavaid uudiseid ning üleüldiselt erinevate maailma piirkondade sotsiaalseid ja majanduslikke murekohti.
Maailmakaardi õppimiseks on üks hea internetilehekülg – Seterra. Mängumooduseid on mitu, üleval nurgas tiksub taimer ning mängu lõpus saad teada, mitu protsenti sajast said. Kaarte on samuti palju erinevaid, seega saab harjutada kõike Eesti maakondadest maailma jõgedeni välja. Enamus mänge saab teha ka eesti keeles.
Riikide klikkimine kaardi peal ei pruugi kõigile põnev tunduda, kuid see on hea viis, kuidas enda aju enne töötamist või õppimist käima saada. Kui Seterra ei tundu hea variant, on võimalus ka üksikutest riikidest süvitsi õppida Youtube’i videoid vaadates, küll aga on sellisel juhul teave enamasti inglise keeles.
Tee kehalisi harjutusi
Olgu selleks igahommikune 20 minuti jooks, hommikused venitusharjutused või isegi tantsimine, kiire elurütmi kõrvalt on igati võimalik ennast ka füüsiliselt arendada, eriti kui muidu trennis ei käi. Kuigi ükski eelnevalt mainitud variantidest ei pruugi eriti meeldiv tunduda, on nende nautimiseks üks imekerge nipp – rutiini tekitamine.
Ilmselgelt ei ole hommikul varem tõusmine ja külmas veerand tundi jooksmine eriti ahvatlev ning on paljude jaoks isegi ajaliselt võimatu. Küll aga võib selle asemel, et koolist koju minnes kohe magama heita, teha enne üks jalutuskäik looduses, et ennast peale rasket koolipäeva pingetest vabastada, või külma ilmaga panna käima lemmik muusik telefonist laulma ja veidi toas ringi karelda. Esimesed korrad võib see veidi ebameeldiv olla, aga peale paari nädalat võib sellest saada su lemmikosa päevas. Ka siin võib võtta endale pikaajalisemaid sihte, näiteks järgmiseks suveks spagaat maha saada või võhma suurendamine.
Loe uudiseid
Väga levinud, kuid igati põhjendatud soovitus. Uudiste lugemine ei anna küll koheseid tulemusi, kuid pikema aja jooksul arendab see Sinu keeleoskust ja üldist teadlikkust maailmas toimuvast. Viimane omakorda arendab eneselegi märkamata analüüsioskust, sest aastatepikkuse uudiste lugemise järel hakkad märkama seoseid erinevate sündmuste vahel. Lisaks võivad uudised anda inspiratsiooni või teavet asjadest, mida peaks vältima.
Sea eesmärke
See soovitus võib esmapilgul tunduda veider – mis mõttes sea endale eesmärke? Kas eesmärkide seadmine on tõesti nii pidev tegevus, et seda saab enesearenduseks pidada?
Ehk jäi sulle silma, et iga eelnev soovitus sisaldas endale sihtide seadmist, ja seda just seetõttu, et nii saab kõige tulemuslikumalt omandada uusi kogemusi ja teadmisi – Sul on olemas kindel mõte, miks, kuidas ja millal soovitut saavutada. Samas võib endale ka pikemas perspektiivis eesmärke seada, näiteks kuhu minna ülikooli, mis kursuseid lisaks võtta ja kus olla 5 aasta pärast. Harvardi Ülikooli läbiviidud uuring näitab, et inimesed, kes on endale oma peas seadnud eesmärgid, on tulevikus 10 korda edukamad kui need, kes pole endale eesmärke seadnud. Need inimesed, kes on endale eesmärgid üles kirjutanud, on kolm korda edukamad neist, kes seadsid endale eesmärke peas. Seega tasuks mõelda, kus tahad tulevikus olla, ja mida teha nende eesmärkide saavutamise jaoks.
Igapäevasemalt võib lihtsalt teha iseendale nimekirju asjadest, mida saavutada tööl, koolis või trennis käesoleval nädalal või kuul. Selleks ei pea isegi eraldi maha istuma, vaid võib jällegi kas ühistranspordiga liigeldes või vahetunnis võtta paar minutit, et midagi üles kirjutada. See aitab hoida motivatsiooni üleval, sest oled endale selgeks teinud, miks sa millegagi tegeled ja kuskil käid ning ei veeda enda aega tühisele.
Leia midagi, mis sind huvitab
Peale eelnevalt mainitud teemade on veel palju asju, mida saab õppida ilma, et peaks eraldi aega varuma või raha kõrvale panema. Ehk on mõni hobi, mille oled unarusse jätnud, kuid millega tegelemiseks on kõik vajalik olemas? Võib-olla leidub midagi muud, mis on Sulle ammu huvi pakkunud, kuid oled unustanud sellega tegeleda? Tänu internetile ja nutiseadmetele on väga palju teaved ülikiiresti kättesaadav, seega leidub kindlasti mingi tegevus, mida teha vabadel hetkedel sotsiaalmeedias viibimise asemel. Siin on nimekiri asjadest, mis võivad huvi pakkuda, kuid mis ei nõua väga palju aega ega raha.
-
- Viipekeel
- Esmaabi pakkumine
- Programmeerimine
- Enesekaitse
- Äri- ja majandusteadmised
- Kokkamine
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Sabine Liisa Pärn.
