Noorteinfoportaali Teeviit veebruarikuu teemaks on ettevõtlikkus ja karjäär. Täna oleme teinud loo vahetusaastal käinud noore, Õnnega.
Tutvusta end lühidalt
Ma olen Õnne Tera ja mu nimi iseloomustab hästi seda, milline ma olen. Olen pärit Kohtla-Järvelt, aga elan ja töötan Tallinnas. Ema ja isa mul ei ole, olen vanaemaga üles kasvanud. Hetkel elan koos oma koeraga Tallinnas, käin tööl ja töö kõrvalt õpin ülikoolis sotsiaaltööd. Vaba aega mul väga palju ei ole, aga kui on, siis ma reisin. Seni olen reisinud viie aasta jooksul umbes 18. riigis.
Milline riik Sulle kõige rohkem on meeldinud?
Kui olla selline inimene, kellele meeldib reisida, siis on väga raske valida seda ühte riiki. Ma reisin põhimõttel, et näha seda, mida postkaartidel ei ole – igal riigil on mingi eripära. Kui ma pean valima ühe riigi, siis ma valiksin Iisraeli, kuna seal on võimalik kogeda seinast seina kultuure. Kuna ma üritan alati reisida võimalikult odavalt, siis ma mäletan, et sinna ma sain ühe otsa lennupileti 15 euroga. Panin Instagrami üles ka kuulutuse, et kes tahaks minuga kaasa tulla ja lõpuks läksin täiesti võhivõõra inimesega, kellega kohtusime alles lennujaamas.
Teine riik, mis mulle veel väga meeldis oli Portugal. Seal on lihtsalt nii hea vibe, et kui ma kuskil Euroopas elaksin, siis tõenäoliselt Portugalis.
Milline oli Sinu kogemus vahetusõpilasena?
Esimest korda kuulsin sellest võimalusest, kui YFUkad käisid koolis rääkimas, siis ma olin veel pisem. Tol ajal oli veel käibel kroonid ja need summad tundusid väga suured. See tundus väga utoopiline unistus. Kui tuli Euro, läksid summad kirja pildilt väiksemaks ning unistus vahetusõpilaseks minna tuli tagasi. Kuulsin lugusid, kuidas noored said sponsorite abil mingi summa kokku. Ma läksin 15-aastaselt kooli kõrvalt tööle, aga kogu see raha läks pere ülalpidamise peale ehk ma väga sealt kõrvale ei saanud panna. Kuni viimase päevani ma tegelikult ei uskunud, et kas ma ikka saan hakkama. Teistele ma jätsin alati mulje, et muud varianti pole. Ma tean, et mu vanaema väga muretses, sest see osalus tasu oli suurem, kui minu terve pere aastane sissetulek. Ilmselgelt poleks ta ka parimal tahtmisel saanud mind toetada rahaliselt. Lisaks olin selline veidi introvertne inimene, et ma poleks eales julgenud minna uste taha või facebookis sõpradelt küsima, mul oli häbi. Ühel hetkel tekkis mõte, et ma peaksin ära kasutama seda, mida ma kõige paremini oskan – kirjutamine. Kirjutasin kokku umbes 100-200 kirja ja ma sain paar nädalat enne Saksamaale lendamist isegi 1000 eurot rohkem kokku, kui oli vaja. Lisaks olin rahvusvahelise kõige suurema stipendiumi võitjaks. Pärast kogu seda raha leidmise teekonda mu maailmapilt muutus.
Saksamaal olin esimest korda perekonnast täiesti eemal, olles vaid 16-aastane. Ikka tuli koduigatsus ja ma tundsin vastutust oma vanaema ees, sest ta ei osanud ilma minuta olla. Lisaks elasin kokku kolmes erinevas perekonnas, mis mõjus negatiivselt. Koduigatsus mõjus samuti mulle väga halvasti ning ühel hetkel otsustasin jätta oma vahetusaasta pooleli. See otsus käis mõtlematult ruttu. Ma tegin otsuse ära ja alles siis ütlesin oma vahetusperele, et ma nüüd lahkun. Nad oleksid mu meelt muutnud ja ma oleksin jäänud kauemaks, mida ma oleksin nüüd tagasi vaadates tahtnud, kuid kõik halb on millekski hea, nagu mu vahetus emale meeldis öelda. Ma saan siiamaani vahetusperega väga hästi läbi ja nad on mulle väga lähedased.
Kas olete vahepeal vahetusperega kokku saanud?
Ma käisin seal paar aastat tagasi enne pandeemiat. Ma suhtlen nendega vähemalt iga paari kuu tagant, varem suhtlesin rohkem. Nad saadavad mulle aastas vähemalt korra mingi paki või kingi. Ma kindlasti tahan sinna minna see aasta, lihtsalt siiani pole õnnestunud. Nad asuvad Saksamaa-Austria piiri ääres mägede vahel ja sinna saamine on veidi keerulisem. Ma tahtsin minna sinna jõulud-uusaasta, aga kuna seal olid piirangud peal, ei olnud mul võimalik minna.
Milliseid nippe annaksid noorele, kes soovib minna vahetusaastale?
Ära loo illusioone – proovi mitte midagi ette kujutada, mine täiesti puhta lehena sinna. Mõelge kui lahe on minna kuskile, kus keegi sind ei tea. Sa saad olla täpselt see inimene, kes sa alati oled tahtnud olla. Ärge raisake sellist võimalust!
Kasuks tuleb, kui oled keelt harjutanud. Vahetusaastal olles, püüa võimalikult vähe Eestiga kontakti hoida, sest see teeb koduigatsuse suuremaks. Kindlasti tuleb valmis olla muutusteks, nii vahetusaastal kui ka pärast.
Minu kõige hullem šokk oli siis kui ma tulin tagasi – inimesed ei mõistnud mind. Sa mõtled küll, et sa oled nii palju läbi elanud, aga siis sa tuled tagasi ja saad aru, et tegelikult siin on see aeg nagu seisma jäänud ja midagi väga muutunud ei ole. See on OKEI! Pigem isegi hea.
Tuleb veel arvestada sellega, et tõenäoliselt pead minema üks aasta nooremasse klassi, mis minu puhul oli hea, sest mu hinded läksid väga heaks siis ja pärast. Lõpetasin 4.7 hinnete keskmisega.
Õpi minu vigadest, ole see, kes sa alati olla oled tahtnud ning raskuste korral mõtle sellele, et see on vaid 1 aasta ja enamasti parim aeg saabub pärast kuute kuud. Kui sellemaani pead vastu, siis enamasti lähevad asjad ülesmäge – tekivad sõbrad, head suhted perega, suhtlustasemel keeleoskus jmt.
Mis sa arvad Saksamaast?
Palju bürokraatiat – kõikidel asjadel on kindlustus. Kui ma ütlen kõikidel, siis ka kõige absurdsematele asjadele oli neil kindlustus olemas.
Kogu aeg mõtlesin, et seal külas käia tahaks küll, aga kindlasti ei tahaks elada. Nüüd olles vanem ja mingid prioriteedid on muutnud, siis ma võib olla ei vihkaks seda mõtet seal elada, aga tõenäoliselt kui ma kolin välismaale, siis kuhugi soojemasse kohta.
Mulle meeldis seal koolisüsteem. Vähemalt seal, kus mina käisin, oli hästi palju kõnelemist, arutlemist ja ümarlauad. See arendab õpilasi rohkem ja paremini. Sõprade leidmine oli väga raske. Mul oli sellega alguses probleeme, kuna ma saksa keelt ei osanud ja nad ei tundnud end väga mugavalt inglise keelega. Lõpuks ma ikkagi leidsin väga head sõbrannad. Rongiliiklus tundub alguses väga segane, kuid pärast on see üks parimaid viise, kuidas ühest punktist teise jõuda. Lisaks on neil ka kiirrongid. Samuti meeldis mulle väga erinevate maakondade eripära ning muud erinevused. Uude linna või maakonda minnes, sai alati midagi täiesti uut ja unikaalset kogeda. Saksamaa asukoht on samuti väga hea, olles ümbritsetud nii mere, kui ka mägedega, lisaks mitme erineva naaberriigiga.
Oled Sa ise ka toetanud mõnda noort, kes on soovinud minna vahetusõpilaseks?
Materiaalselt ei ole. Minu poole on uued vahetusõpilased pöördunud aga küll, ja olen neid aidanud motivatsioonikirjade kirjutamisel. Käisin ka mõnes koolis rääkimas oma kogemusest. Ma tahan näidata noortele seda, et ma tulin väga vaesest perekonnast ja ei saanud isegi kõikidele kooli ekskursioonidele minna, ega käinud kuskil huviringis, sest ei olnud raha, kuid kõik see tegelikult ei määra tähtsust. Tähtis on sinu enda motivatsioon ja sära su silmis, mis paneb asjad liikuma. Kui sa midagi väga väga tahad, siis tea, et see on võimalik. Leia endas miskit unikaalselt, usu mind, meis kõigis on see miski olemas, ja kasuta seda! Ole kirglik, usu endasse ja nii veidralt, kui see ka ei kõlaks, naerata! Naeratus ühendab inimesi, ja see on kasulik eriti siis, kui vajad toetajaid.
Kes on Sinu eeskujud, keda jälgid ja kellelt nippe võtad?
Angelina Jolie ja Emma Watson kuulsustest. See töö, mis nad teevad ja mille eest nad seisavad on imetlusväärne, eriti olles naine.
Peale nende ma võtan eeskuju ka inimestelt, keda teised ei tea. Üks suurim eeskuju on mu vanaema. Ta on mind ja mu venda üksi üles kasvatanud ja seda teinud väga hästi. Ma võtan eeskuju ka näiteks inimestest, kes on minu sõprus- või tutvusringkonnas midagi saavutanud. Tahan ennast ümbritseda mitte ainult edukate, vaid ka ambitsioonikate inimestega. Nad süstivad seda rõõmu ja tahtejõudu sisse, kui sa vahel ise endale seda tekitada ei suuda.
Podcasti soovitused:
- Tony Robbins
- Robert Kiyosaki
- Alar Ojastu
- Mel Robbins
Küsis sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Inger-Paula Ude 2022. aastal.
