Veebruarikuus on noorteinfoportaal Teeviit keskendunud ettevõtlikkuse teemade kajastamisele. Täna oleme teinud kogemusloo Liis Järvamägiga, keda võib nimetada hunt kriimsilmaks, sest tegevusi jätkub tal erinevates valdkondades. Liis ise tutvustab end nii:
Olen julge noor, kes soovib elada mitmekülgset ja huvitavat elu. Teen seda hetkel läbi oma ettevõtluse teeseenejoogi tootmise, Kivimurru Kombuchatalu ehitades ja koolis majandusõppe tunde andes. Olen ka joogaõpetaja ning annan eakatele võimlemistunde.
Sul on väga palju eriilmelisi tegevusi- kuidas sa jõudsid nendeni ning kuidas enda aega planeerid nii, et kõik tehtud saaks?
Seda on minu puhul ka varem imestatud, et kui ma nii palju teen, kuidas ma kõike jõuan. Lühike vastus on, et mul on kõik hästi ära planeeritud. Teen tegevusi, kus ma näen, et saan ise areneda, pakkuda teistele võimalust kasvada ja nii on need tegevused minuni jõudnud. Ma teen üpris tihti oma valdkondade prioriteetide ülevaatust ja ümberhindamist. Igapäevaselt kasutan ära oma aja jooksul arendatud planeerimise oskusi ja põhimõtet, et asjad tuleks ära teha nii vara kui võimalik. Kui need võtavad väham kui 5 min, teen kohe, kui kauem, planeerin kohe ajakavasse Google kalendrisse. Kasutan telefoni ja interneti võlusid töötamisel ja suhtlemisel. Olen loonud head harjumused hommikuks ja õhtuks, et saada hea uni ja seega hoian ennast terve ja füüsiliselt aktiivse ja produktiivsena.
Mis paneb sind tegutsema? Kust tekib motivatsioon aktiivseks eluviisiks?
Mind paneb tegutsema soov midagi ise oma käte ja olemasoluga luua. Talu loomine ja kombuchajookide valmistamine on silmaga nähtav, kuid see, mida ma noortele majanduse tundides edastada suudan, manifesteerub millalgi hiljem, kui nemad tegutsema hakkavad. Igapäevases elus järgin pigem oma mälupilti maalitud pilti oma kombuchatalu välimusest, külalistest, tegevustest ja õnnelikest inimestest, kes kombuchat tellivad ja joovad. Motivatsiooni saan, kui kohtun sarnaste plaanide või teemadega tegutsejaid või kuulen nende lugusid podcastidest või mujalt. See annab lootust, et kõik, mida tahta ja mille nimel tegutseda, on võimalik!
Millist nõu annaksid noorele, kes sooviks olla aktiivne, aga ei leia päris enda rada?
Noorena soovitan esmajoones elada mugavustsoonist väljas ja arendada enda inimlikke ja emotsionaalseid oskusi. Esmajoones suhtlemisoskust, sest siis hakkavad tulema huvitavad pakkumised ja Sinu töö on neile julgelt “jah” öelda.
Tuleb palju asju teha, siis alles saad aru, mida päriselt hingega teha tahad. Ümber mõelda ja otsustada saab alati ja see on oluline oskus (olen ka raskel viisil läbi oma kogemuse õppinud). Ega enne teada ei saa, kui ise ära ei proovi. Raha pärast annab töötada küll ja veel, aga programme, kursusi ja pakkumisi on noortele ikka rohkem.
Kuidas on COVIDi kriis sind mõjutanud?
Noooh, COVIDi tõttu jäi minu õppemängude juhendaja töö Ettevõtluskülas põhimõtteliselt päevapealt pooleli ning tuli hakkama saada üksinda olemise ja seega oma mõtete, hirmude ja plaanidega. See tekitas meeletult kurbust ja tühjust, aga pani mind natuke rahulikumalt ja rohkem enda asjade peale mõtlema. Tänu sealt alguse saanud sisekaemustele õppisin 2021. aastal joogaõpetajaks ja saan nüüd seda Tamsalu kandi inimestele edasi anda oma tundides, aga ka huvilistele mujal. Lisaks sain tänu sellele rohkem aega oma kombuchade villimise, sildistamise ja müügiga tegelemiseks. Üldine sissetulekute suurus on kahanenud, kuid hingele on palju tähendust ja enesekindlust juurde tulnud.
Oled ise pärit väikesest kohast. Tihti arvatakse, et maal ei ole niipalju võimalusi enda arendamiseks. Kas oled väitega nõus ning kuidas oled ise selle olukorra enda jaoks lahendanud?
Tõsi, ma ise arvasin ka nii gümnasiumis. Tundsin, et mul ei ole võimalik käia lahedates trennides või üritustel ja üldse, bussi järgi tuleb oma ajakava seada jne. Samas teisest otsast olen ma tänu sellele, et ise pidi endale meelelahutust leidma, avastanud enda kutsumuse ise midagi luua ja julguse, kuna olen seda ka ikkagi teha saanud. Just kasinate vahenditega, mitte millestki millegi loomine on mulle andnud enesekindluse, et siis ma saan hakkama ka millestki millegi loomisega. Lisaks on mitme asula vahel rändamine oma koolitööde tegemise, kaasa võetavate asjade ja raha planeerimist väga hästi tegema õpetanud.
Oled käinud ka raamatuid müümas. Kuidas sinnani jõudsid? Mida see sulle õpetas?
Raamatumüüki tutvustas mulle üks kooliõde ning see on olnud minu elu üks raskemaid, kuid arendavamaid kogemusi üldse. Esimese suvega sain aru asjadest, mida ma väga hästi (või üldse) ei oska ja siis edasi sain neid oskusi juba teadlikult omandada. Olen läbi kogemuse õppinud kõnetama endast vanemaid ja juba rohkem edu saavutanud inimesi, samas ka just väga lihtsaid ja teise kultuuritaustaga inimesi. Seal olen pidanud palju suunama ise oma mõtlemist, sisekõne ja seadma eesmärke igapäevaselt nende poole samme tehes. Seda ei anna sõnadega kokku võtta, sest igaüks saab sealt täpselt selle, mida ta vajab. Kuidagi märkan, et olen saanud sealt aluse täiskasvanuna edukalt hakkama saamisel. See tähendab siis oma aja ja prioriteetide juhtimist, inimestele ideede müümist, teiste kaasamist, raha teenimist ja investeerimist.
Kuidas sina sead endale eesmärke? Äkki nippe noortele?
Ma hakkan aina enam usaldama ennast ja oma sisetunnet. Eesmärke tasub seada selle järgi, mida sa TAHAD. Pane paberile kirja oma “ostunimekiri”, mida sa tahad, arvestades, et sa saadki kõike, mida suudad välja mõelda (mitte ainult asjad vaid ka oskused, suhted, emotsioonid ja tegevused). Seejärel saadki hakata valima, mis on Su kõige arendavam ja olulisem isiklikult ja erialaselt.
Siin pea silmas, et eesmärk ei ole väärtuslik sellepärast, et sa lõpuks saavutad midagi vaid see on Sinu teekond saamaks selliseks inimeseks, kes selliseid asju omab, teeb, oskab või tunneb. Selle olen õppinud Bob Proctorilt, kui soovid lisaks uurida, googelda ta nime. Kui sul tekib ärevus oma eesmärgi saavutamatusest, siis see on okei. Suured asjad koosnevad väikestest osadest, seega leia keegi, kellega saad turvalises õhkkonnas seda arutada ja tükkideks võtta. Kui Sul seda inimest ei ole, võid ka minu poole pöörduda, vaatame, mis teha annab.
Kuidas näed enda tulevikku?
Näen ennast Kombuchatalus teeseenejooki ja loovust avavaid üritusi tegemas, peret kasvatamas ja igapäevaste väikeste asjadega omale ja ennast ümbritsevatele inimestele rõõmu loomas.
Kuidas hoiad sina enda vaimset tervist? MIlliseid nippe soovitaksid noorele?
Vahel on täitsa pekkis, kuna olen käinud ära ühest äärest teise: ülimast tegutsejast olejaks ja märkajaks. Kumbki pole lõpuni hea. Seega tuleb suures tegutsemistuhinas endale võtta aega niisama olemiseks (minu jaoks ikka päris keeruline, aga teadlikult saan seda teha). Teises äärmuses ehk mitte midagi tehes tuleks säilitada igapäevaste väikeste asjade tegemise harjumust, et hoida rong siiski liikumas. Nii on seda lihtsam käima saada, seisvat rongi on väga raske taas liikuma saada. Mina olen märganud, et kui asjad kuidagi ei suju, siis tuleb füüsiliselt liikuma hakata ja siis hakkavad tulema head mõtted ja mured lahenema. Käin näiteks ujumas või jalutamas. Joogatunde teeme korra nädalas koos õpilastega. Ma olen ka suur kirjutaja, mind on aidanud hommikul 3 lk märkmikusse niisama hetke mõtteid kirjutades. Lihtsalt seda, mis mõttesse tuleb, kirjutan üles ja ei loe seda enamasti enam, aga saan pundart natuke harutatud ja ei anna hinnanguid. Pikema aja peale annab suurepärase selguse. Üldse üles kirjutamine meelde jätmise asemel või kui kellelegi ei oska või ei julge rääkida – kirjuta või ütle kõva häälega välja. Siis näed/kuuled, kuidas see mõte päriselt välja näeb.
Küsis noorteinfoportaal Teeviit sisuloome- ja koostöösuhete tiimi juht Maris Praats.
Artikkel on avaldatud 2022. aastal.
