Noorteinfoportaali Teeviit detsembri teemaks on MINA ning sellega seoses oleme teinud Kaimo Kukkega intervjuu, et saada rohkem teada, mida tähendab olla abipolitseinik.
Kuidas tutvustaksid end ja oma tegemisi lugejale?
Olen 28-aastane tavalisest aktiivsem noormees, keda köidavad mahajäetud hooned, sõjaväebaasid ning sõjaaegsed tunnelid. Vabal ajal käin taliujumas ning maastikurattaga seiklemas. Põhitöökohaks on Teaduskeskus AHHAA, kus olen vabatahtlike koordinaator, giid, Robolahingu projektijuht ning kliendikogemusjuhi assistent. Samuti käin ka tööl riigiinfo telefoni operaatorina kus broneerin soovijatele vaktsineerimisaegu.
Kes on abipolitseinik?
Abipolitseinik on isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb erinevates politseivaldkondade tegevustes seaduses sätestatud alustel ja selle eest tasu saamata. Teisisõnu on abipolitseinik parem käsi politseiametnikule.
Milline näeb välja abipolitseiniku tavapärane vahetus?
Patrullis olles algab vahetus instruktaažiga, kui välijuht jagab ülesanded, sõidukid ning piirkonnad. Räägitakse mis öösel oli toimunud ning kui on mingisuguseid eriülesandeid mõnele patrullile, siis ka nendest. Kui kõik vajalikud jutud räägitud, siis liigutaksegi juba patrullsõidukitega oma piirkonda tööd tegema. Enamasti kestavad vahetused 12 tundi. Tuleb teenindada väljakutseid, tegeleda liiklusjärelvalvega ning kergliikluse jälgimisega. Väljakutsete poole pealt ei tea kunagi kui palju neid võib päeva jooksul olla ning millise raskusastmega nad võivad tulla. Vahel on tööd niivõrd palju, et lõunalegi ei jõua ja vahetus saabki läbi.
Abipolitseinikuna saab muidugi kätt külge panna ka paljudes teistes valdkondades. Appi saab minna piirivalvele, klienditeenindusse, ennetusse näiteks koolidesse ja lasteaedadesse või suvel messidele ja erinevatele sündmustele.
Millised on olnud kõige huvitavamad väljakutsed, millega oled kokku puutunud?
Kõige huvitavamad väljakutsed on need, mis pulsi kõrgele tõstavad. On see siis mõne varga tagaajamine või mõne keerulisema väljakutse lahendamine kus kohati võib tunda ennast kui kusagil CSI seriaalis.
Mis on abipolitseiniku töös kõige keerulisem osa?
Kõige raskem on näha kodusid, kus lapsed peavad elama ääretult kehvades tingimustes. Keeruline on ka hetkedel kui sooviksid inimest aidata, aga ta keeldub ning elab edasi viletsates oludes. Olen olnud tunnistajaks paraku ka raskele olukorrale, kus üks noor inimene ei tulnud oma eluga enam toime ja ta lahkus elust omal soovil. Kui mõni noor või laps tunneb, et eluraskus on peale vajunud, siis saab abi küsida lasteabi.ee või helisada laste infotelefonile 116 111 ning kui abivajaja ise ei julge kontakteeruda, siis seda võib teha ka mõni lähedane, sõber või tuttav.
Kes sobiksid abipolitseinikuks ning mis selleks tegema peab?
Abipolitseinik peaks olema rahuliku närvikavaga, kasuks tuleb oskus mõelda paar sammu situatsioonist ettepoole ning loomulikult peaks olema sõbralik ning hea suhtleja, sest just sõna on politseiametnike kõige suurem relv.
Kriteeriumilt sobivad kõik vähemalt 18-aastased teotahtelised inimesed, kes soovivad teha seda tööd ilma tasu saamata ning oma vabast ajast. Ei tohi olla karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest ega kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses. Füüsiliselt hea vorm tuleb suuresti kasuks.
Abipolitseinikuks saamiseks tuleks ühendust võtta enda piirkonna koordinaatoriga. Täpsem info on kirjas abipolitseinik.ee lehel.
Küsis sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Britt-Lauren Oltsmann ning toimetas Maris Praats.
Artikkel on avaldatud 2021. aastal
.
