Mis on vabatahtlik töö ja kes on vabatahtlik? Alljärgnev vastab nendele küsimustele ja näitab, et igaüks meist saab olla vabatahtlik. Seda enam, et juba iga kolmas eestlane panustab vabatahtlikuna.
Vabatahtlik tegevus tähendab, et inimene panustab millessegi oma aja, energia või oskustega. Sealjuures ei saa ta palka ega muud materiaalset kasu, ent see ei tähenda, et vabatahtlik kohe mitte midagi vastu ei saa. Vastupidi – vabatahtliku töö jooksul saab panustaja uusi oskusi, teadmisi ning kogemusi. Kõik kolm on tööturul kujunemas üha hinnatumaks ja vajalikumaks.
Vabatahtliku tegevuse tunned ära, kui see:
- Põhineb inimese vabal tahtel, see ei ole kohustuslik ega peale sunnitud. Näiteks praktika, mis tuleb koolis või ülikoolis läbi viia, ei ole vabatahtlik töö – see on kohustuslik ja tuleb läbida kõigil.
- Ei too rahalist või materiaalset kasu. Muu kasulik – teadmised, oskused, kogemus – on garanteeritud.
- Panustab laiemalt ühiskonda või väljaspool perekonda kellegi heaolusse. Vanaema juures puude ladumine võib aeg-ajalt vajalik olla, ent see ei ole vabatahtlik tegevus. Vabatahtlik töö võib olla näiteks teiste vanemaealiste toetamine ja aitamine.
Aga kuidas on annetamise, hääletajate sõidutamise või doonorlusega?
Väga hea, kui oled annetanud raha, kannad kellegi rasket poekotti ja aitad kukkunu uuesti jalule! Aga see ei ole vabatahtlik tegevus, kuigi sa ilmselt seda kõike vabatahtlikult teed. Ka asjade annetamine ei ole vabatahtlik tegevus, ent sellegi poolest vägagi teretulnud tegevus.
Kuidas siis aru saada, mis on vabatahtlik tegevus ja mis mitte?
Lihtne. Vabatahtlik tegevus jaotatakse nii-öelda „tüüpideks“.
Vabatahtliku tegevuse tüübid on:
- Omaalgatuslik vabatahtlik tegevus. Võtad kätte ja teed kogukonnas midagi, mis kõigile kasu tooks. Näiteks värvid ära laste mänguväljaku, organiseerid talgusid jmt.
- Organiseeritud vabatahtlikuks tegevuseks loetakse osalemist mõne organisatsiooni või ühingu tegevustes ja algatustes.
- Ühekordne vabatahtlik tegevus. See tähendab, et vabatahtlik panustab ühe konkreetse sündmuse, ürituse, projekti raames või ühineb mõne üleskutsega tulla appi.
- Regulaarne vabatahtlik tegevus tähendab, nagu nimigi reedab, et vabatahtlik panustab pidevalt pikema aja jooksul oma aega, energiat ja oskusi.
Vabatahtlikuks olemine ei eelda sinult varasemat kogemust või omandatud keskharidust. Kõik inimesed võivad olla vabatahtlikud. Kuidas hakata vabatahtlikuks, saad edasi lugeda juba Vabatahtlike Väravast. Kui see on selge, vaata siit ka vabatahtlike tegevuste võimalusi.
Vabatahtlikuna tegutsedes saad:
- vajalikke töökogemusi;
- teha midagi head ja kasulikku;
- ennast avastada ja proovile panna;
- omandada uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi;
- leida uusi sõpru ja tuttavaid;
- veeta vaba aega sisukalt ja lõbusalt.
Veel võimalusi!
Vabatahtlik teenistus on noore võimalus vabatahtliku töö kaudu õppida tundma uut kultuuri ja töövaldkonda, omandada uusi kogemusi, leida sõpru ning samal ajal ka ühiskonna heaks midagi ära teha.
Euroopa Solidaarsuskorpus annab noortele võimalused vabatahtlikus tegevuses, töö- ja praktikaprojektides ning kohalike probleemide lahendamisele ja kogukonna arendamisele suunatud solidaarsusprojektides osalemiseks.
Kaanepilt: Getty Images, Unsplash+.
Artikkel on koostatud Vabatahtlike Värava ja Haridusportaali materjalide põhjal.
