Mida Sina teeksid, kui näed, et laste meediapädevuse ja digiturvalisuse oskused võiksid paremad olla? Kolme lapse ema Inger Klesment võttis kätte ning töötas välja lastele mõeldud digiturvalisuse mängud. Viimase viie kuu jooksul on ta neid mänginud enam kui 2000 lapsega.
Inger on varasemalt olnud 9 aastat laste pidudel mängujuht, kes korraldanud üle 1000 peo. Ühtlasi õpetas ta Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis laste sündmuste läbiviimist.
Praeguseks on ta Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant ning lisaks töötab ülikooli BECID projekti kommunikatsiooni ja meediapädevuse spetsialistina.
Kõiki neid kogemusi ja teadmisi kokku pannes sündis ettevõte Laste Aeg OÜ, mille kaudu korraldab Inger lastele mängulisi digiturvalisuse koolitusi.
Inger, kuidas Sa lastele selgitad, mis asi see meediapädevus üldse on?
Meedia on näiteks ajalehed, ajakirjad, raadio- ja telesaated, aga ka sotsiaalmeedia: Facebook, TikTok, Instagram jm. Meediapädevus on oskuseid ja teadmised, mis aitavad aru saada, kas kuskilt internetist loetud uudist saab ikka usaldada. Meediapädev inimene teab, et kui mõnda videot või uudist internetis 10000 korda jagatakse, siis see ei tähenda automaatselt, et see on usaldusväärne.
Milline multika- või muinasjutukangelane võiks olla enda omaduste tõttu kõige meediapädevam ja miks?
Kuna meediapädevuse üks aluseid on huvi enda ümber toimuva vastu ja pidevalt “miks?” küsimine, siis võiks heas eeskujuks olla Lotte. Tema ei võta midagi iseenesest mõistetavana, vaid tahab muudkui uusi asju avastada ja teada, miks asjad just nii on nagu nad on! Täpselt nii võiksime meie ka meediat vaadata. Miks uudistes just need inimesed sõna said? Miks teiste arvamust ei küsitud? Mida rohkem “Miks?” küsimist, seda parem.
Millise eelise meediapädevus annab ehk et miks üldse on lastel vaja seda oskust arendada?
Meediapädevust on vaja selleks, et osata eristada lihtsalt nalja, reklaami, manipuleerimist ja päriselt olulist infot. Sotsiaalmeedia kaudu jõuab lasteni nii-nii palju infot ning ilma meediapädevuseta võib tekkida tunne, et oled lõputus infomeres, kuhu Sa lihtsalt upud. Lõpuks hakkad uskuma ainult neid inimesi, kes räägivad täpselt sellist juttu, mida Sulle kuulda meeldib. Aga inimene peab kuulama ka teiste, endast erinevate inimeste arvamust ja mõtteid, et meil oleks huvitavam elu ning kõigil oleks Eestis mõnus ja turvaline elada.
Vaata ka Ingeri antud soovitusi:
Kuidas toetada last meedia- ja digipädevuses?
Lisainfo Ingeri kodulehel https://lasteaeg.ee, mille artiklite rubriigist leiab huvitavat lugemist.
Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit noorteinfo peaekspert Kaie Pranno
