Tallinn on pealtnäha tavapärane rahvatihe asula, mis on täis kohvikuid, kontoreid ja mille munakivid suviti ohtralt kollaseid turismibusse ja klõpsuvaid kaameraid ligi meelitavad. Tallinn on pealtnäha tavaline linn, mille McDonalds’ist mõni burger kaasa haarata ja mille riidepoodides liiga ebamugavaid teksapükse jalga proovida.
Ometi kannab Tallinn ehk Reval või hoopiski Kolõvan enda niisketes keldrikäikudes ja sammaldunud pargipuudes sajanditepikkust ajalugu. Järgmine kord, mil enda juustuburgerit üleval Toompeal või Kadrioru purskkaevu kõrval nosid, mõtle, kuidas kord keerlesid samadel tänavatel mustad mungaürbid ja kõlisesid raudrüüd, kuidas kord sammus Peeter I suur jalg samadel pargiradadel ja mõtiskles mõtteid sõjakäikudest.
15. mail peetakse juba 20. korda Tallinna päeva ja 2021. aastal otsustas kampa lüüa ja linna pikka ajalugu edasi anda ka hulk ettevõtlikke gümnasiste Tallinna 21. koolist. Noored viivad läbi virtuaaltuure nii vanalinnas kui Kadriorus, kooliteatri trupp paneb kokku koguni näitevideod iidvanadest Tallinna legendidest. Alates 15. maist on võimalik õpilasgiidide ja kooliteatri trupi loodud videoid uudistama minna 21. kooli Youtube’i kanalile.
Virtuaaltuurid:
Legendid:
21. sajandil on ettevõtlikkus hinnatud omadus, mis kätkeb endas tegutsemisvõimet- ja tahet. Ettevõtlikkusest kõneldakse ühiskonnas üha enam, koolid eelistavad just aktiivseid noori ja õppekavasse on pistetud mitmeid just seda isikuomadust arendavaid aineid. Kuna Tallinna päeva videote projekt nõuab nii videotöötlust, repliikide päheõppimist kui ka mõningate tekstide kokkupanekut, leidis Teeviit, et oleks huvitav uudistada, kuidas ettevõtlik ettevõtmine välja nägi ja mis innustas noori kokku saama ning tegutsema.
Intervjuu viidi läbi kooliteatri trupiga.
Ehkki Eestis leidub mitmeid aktiivseid noori, eelistab valdav enamik siiski kardinate taha jääda, kas siis suure koolikoormuse, teist laadi huvialade või hoopiski erinevate hirmude tõttu. Miks te arvate, miks on oluline koolivälistest projektidest osa võtta ja aktiivsust üles näidata?
-Koolivälistel projektidel osalemine annab nii palju kogemusi! Saab proovida mitmeid uusi tegevusi, panna ennast mugavustsoonist välja ja mis kõige vahvam: saab suhelda ja koostööd teha nii paljude erinevate inimestega. Mina usun, et just inimestega suhtlemine väljaspool kooli on see, mis arendab mind isiksusena – mul on nii palju teistelt õppida!
– Minu arvates on koolivälistel üritustel ja ettevõtmistel suur roll, et kasvatada isiksusena. Enda kohta ütleksin, et ma ei armasta esineda, kuid teatriga tegelemine on teinud mind julgemaks ja enesekindlamaks. Ma saan teha seda, mida armastan. Lisaks on teater minu jaoks viis, kuidas lõõgastuda ja unustada kõik kooli ja igapäevaeluga kaasnevad mured. Erinevad projektid laiendavad minu silmaringi ja viivad kokku uute inimestega.
– Minu arvates peab sellistest projektidest kohe osa võtma, kui vähegi huvi on. Väga tore on katsetada selliseid arendavaid hobisid. Näiteks võin kooliteatri puhul välja tuua, et see on arendanud mu loovust üsnagi palju. Arengule lisaks on see ka muidu väga muhe hobi, millega tegeleda. Saab suhelda teiste inimestega ning saab palju nalja. Lisaks, kui on soovi tulevikus mingitki sorti näitlemisega tegeleda, tulevad sellised projektid ainult kasuks.
Tallinna legendide näitetiimis on lausa 15 liiget. Kuidas sujus terve ettevõtmise vältel koostöö või kas üldse sujus? Mis nippe annaksite noortele, kes tahaksid just antud isikuomadust endas arendada?
-Kuna meie grupis on kõik inimesed väga entusiastlikud, sujus meil kõik superhästi. Ei olnud olukorda, kus oleks pidanud kedagi mitu korda paluma, olime valmis isegi paduvihmas ja külmas filmima ning üksteist aidati nii kostüümide leidmisel kui ka soengute ja riiete valmissättimisel.
– Armastan väga meie näitegruppi ja seda, kuidas igaüks saab kasutada oma tugevusi ja seeläbi saavutada koostöös suurepärane lõpplahendus. Kõik leidsid protsessis enda rolli nagu iseenesest. Kedagi polnud vaja sundida midagi tegema ja kui tuli idee, kuidas mingi probleem lahendada, oldi väga vastutulelikud ja abivalmid.
– Ma olen väga rahul, et just sellised inimesed on meie tiimis. Kõik sai hästi ära tehtud ja lahendatud, ja ma olen väga rahul tulemusega. Nipina teistele noortele tahaksin ära mainida, et sellise projekti õnnestumiseks on kõige tähtsam tööriist omavaheline suhtlus. Enda ideedest peab julgelt rääkima ning ka teiste ideed peab alati ära kuulama (isegi siis, kui sulle tundub, et sinu lahendus on ainuõige ja asja mingit muud moodi lahendada ei saa).
Kindlasti on ohtralt õpilasi, kes tunnevad, et tahaksid näitekunsti proovida või teatrilaval tulevikus lained lüüa, ent kuskilt ei osata alustada või endas kaheldakse. Kust alustada ja miks teatrit proovida?
-Teatriga tegelemine annab nii palju julgust, kuna see paneb sind kiirelt mõtlema, tegutsema ja mugavusstsoonist välja astuma. Alustada soovitaksin sealt, kust esimesena võimalus tuleb: olgu selleks siis kooli teatritrupp, mõni avalik casting või kasvõi pisikene etüüd pereüritusel.
– “Teatri tegemine on kunst ja iga kunstnik on isemoodi.” See mõte oli see, mis mind inspireeris näitlemisega alustama. Minu teatritrupis on imelisi näitlejaid, kuid see ei tee mind ennast halvemaks. See inspireerib mind õppima ja arendama oma stiili ja loomust. Minu arvates esimene samm, et alustada teatriga, on mõista oma väärtust sellel hetkel, kui sa astud lavale. Ükski film pole ideaalne ilma taustategelasteta ja ükski etendus pole huvitav, kui on vaid peategelane. Tuleb tunda rõõmu ja jätta kõrvale see, mida teised võivad arvata. Ära lase oma hirmul ja ebakindlusel endast võittu saada!
– Õnneks leidub Eestis üsna palju teatriga tegelevaid organisatsioone, seega selle osas ütleks ma, et asi on lihtne. Kui aga on probleemiks endas kahtlemine, siis minu poolt on ainult üks mõttetera edasi anda. Kui millegi uuega alustada, siis on peaaegu alati väike ebakindlus sees, aga see peaks olema viimane asi, mis kedagi takistama peaks. Alguses võib tunduda see keerulise ja hirmsana, aga see ebakindlus kaob iseenesest kui sellega juba tegelema hakata.
Pidite nii repliike tuupima, sobivaid kostüüme jahtima kui kaamerate ees mõnd keskaegset tegelast etendama. Mis on mitmekülgse projekti kõige hinnalisem kogemus või õppetund, mille saate edaspidisesse kaasa võtta?
-Kindlasti jääb meelde, et selliste projektide puhul on väga tähtis põhjalik ettevalmistus. Meie olime näiteks olukorras, kus tuli filmida paduvihmas külma ilmaga ning selleks, et kõik kiirelt tehtud ja sooja tuppa saaks, oli oluline, et kõigil oleks oma tekstid selged ja rollid teada.
-Ma arvan, et minu jaoks oli kõige hinnalisem kogemus suhtlus ja enda mõtete selgeks tegemine lühidalt. Polnud aega, et kirjeldada oma probleeme pikalt, kui kahe tunni pärast oli filmimine. Lühidalt: “Mul on see probleem, palun aidake mind.” Me leidsime alati lahenduse ning vahel tulid appi need, kellelt me seda kõige vähem suutsime oodata. Näide sellest oli, kui filmisime Vanalinnas ja kõigil oli tohutult külm. Pakkisime teineteist jopedesse ja hoidsime kordamööda vihmavarjusid, et meie tehnika ja riided märjemaks ei saaks. Me olime teineteise jaoks olemas.
-Kõige hinnalisem kogemus kogust sellest projektist on see, et kui juba midagi nii suurt teha, tuleb asju hakata vara planeerima. Keskmiselt oli meil ühe legendi peale 6 näitlejat, mis tegi juba filmimis kuupäeva paika panemise üsna keeruliseks, kellaajast rääkimata.
Teie tiim toob publikuni Kuradi pulma Rataskaevu tänaval, Oleviste ja Seegi kirikute tekkelood, Raekoja platsil aset leidnud hukkamise ning kunagi elanud kummalise mehe õudust tekitavad elukombed. Kas ja kuidas muutis projekt teie arusaama Tallinna vanalinnast, mida uut saite teada ning kas edaspidi külastate vanalinna hoopis teise pilguga?
-Legendidega tutvumine avardas kindlasti mu silmaringi, kuna tean nüüd mitme Tallinna koha tausta ja ajalugu, millest enne polnud õrna aimugi. Samuti aitas projekt kaasa vanalinnas orienteerumisele ja tänavanimede tundmisele 🙂 Minu jaoks muudavad erinevad legendid Tallinna vanalinnas käimise palju huvitavamaks, kuna lugudes mainitud hoonetest ja paikadest möödudes hakkab silme ees jooksma justkui film.
– Projekt muutis kindlasti minu arusaama keskaja inimese elust just isiklikus perspektiivis. Olen varem uurinud põhjalikult keskaegset linna ja kuidas oli sealne elukorraldus. Seekord sain parema ülevaate, mis olid erinevate sotsiaalsete kihtide riietumisviisid, käitumismustrid ja olek. See laiendas minu ajaloolist silmaringi ja pööras tähelepanu väikestele, aga olulistele detailidele.
-Ma ei ütleks, et ma tänu nendele legendidele just kuigi palju targemaks sain vanalinna osas. Just selles mõttes, et me ei tea, kas reaalselt mingi osa nendest legendidest ka tõene on. Küll aga võin öelda, et vanalinnas ringi käies vaatan ma ringi küll teise pilguga.
Küsis sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Annette Maria Hermaküla
Artikkel on avaldatud 2021. aastal
