Tehisintellekti tungimine klassiruumi on tekitanud viimasel ajal palju poleemikat. Uurisime Miina Härma Gümnaasiumi haridustehnoloogilt Triinu Pihuselt, millist rolli tehisaru haridusele avaldab, puudutasime sellega seonduvaid eetilisi küsimusi ja saime nippe tehisintellekti rakendamiseks koolides.
Palun tutvustage ennast.
Minu nimi on Triinu Pihus ning olen Miina Härma Gümnaasiumi haridustehnoloog ja rahvusvahelise IB õppe* koordinaator. Haridustehnoloogina olen koolis töötanud viimased kolm aastat, kuid huvi tehnoloogia ja IT maailma vastu on mul olnud juba pikka aega. Just see huvi ja valmisolek kolleege tehnoloogiliste probleemidega abistada viis mind haridustehnoloogi ameti juurde ning ka Tartu Ülikooli magistriõppesse haridustehnoloogiat õppima.
Millega täpsemalt haridustehnoloog tegeleb?
Haridustehnoloog toetab õpetajate ja õpilaste digipädevuste arengut ning aitab neil leida ja kasutada erinevaid digivahendeid ning rakendusi, mis mitmekesistavad õppetööd. Haridustehnoloog tegutseb koolis, toetades õpetajaid ja õppijaid digivahendite sihipärasel kasutamisel ning toimides sillana IT-juhi ja õpetajate vahel. Haridustehnoloog tutvustab uusi digilahendusi õpetajatele ning aitab neil teostada digivahenditega seotud ideid. Loomulikult aitan tõsta ka õpilaste digipädevusi, õpetades neid näiteks enda töid vormistama või tehisintellekti maailmas eetiliselt käituma.
Räägime tehisarust. Millist rolli mängib tehisintellekt koolis?
Tehisintellekti roll koolis on minu arvates kasvav, sest luuakse aina rohkem abivahendeid, mis aitavad tõhustada nii õppimist kui ka õpetamist. Kuigi mõned õpilased soovivad tehisaju abil lihtsama vaevaga koolitöödega hakkama saada (näiteks kasutavad tehisintellekti kirjandite kirjutamiseks), on kooli ja haridustehnoloogi ülesanne õpetada õpilastele ausa ja eetilise õppetöö olulisust. Samal ajal võib tehisintellekti kasutamine aidata arendada kriitilist mõtlemist ning säästa aega. Näiteks tõlkeprogrammid ja tekstiredaktorid kiirendavad tekstide tõlkimist ja toimetamist. Tekstiroboti toel saab paremini ka mõista keerulisi matemaatika või füüsika põhimõtteid ning korrata kontrolltööks, lastes tehisintellektil endale teemat selgitada ja kordamisküsimusi küsida. Lisaks aitavad tehisintellekti toega otsingumootorid teadustekste analüüsides leida asjakohaseid vastuseid õpilaste küsimustele.
Tehisintellekt võib osutuda ka väga heaks tööriistaks õpetajale, võimaldades kokku hoida aega ning teha ära mitmeid ülesandeid kiiremini ja efektiivsemalt, kui inimese aju seda suudaks. Õpetajad saavad tehisintellekti abil luua tunnikavasid, hindamismudeleid ja eristada ülesandeid vastavalt õpilaste oskustele. Tehisintellekt suudab analüüsida tekste ning nende põhjal koostada kokkuvõtteid, ülesandeid, kontrollküsimusi ning slaidiesitlusi, kusjuures kordades kiiremini, kui see õpetajal aega võtaks. Õpetajal on aga tänu tehisintellekti abile võimalus pühenduda rohkem õpilaste õpetamisele ja tunni läbiviimisele.
Isiklikult kasutan tehisintellekti tõlketööde kiirendamiseks, pildimaterjali kohandamiseks ning disainiülesannete sooritamiseks (töölehed, esitlused jm). Tehisaju abil koostan ka õpilaste töödele hindamismaatrikseid. Süsteem loob hindamiskriteeriumid vastavalt etteantud parameetritele ning minul jääb üle vaid olemasolevat kohandada vastavalt õpilaste vajadustele ning õpitulemustele. Lisaks pakub tehisintellekt ideid õppetegevuste läbiviimiseks, kui endal parajasti ühtegi head mõtet ei tule.
Mida tehakse tehisintellekti kasutamisel valesti?
Alustavad tehisintellekti kasutajad teevad sageli selle vea, et usaldavad pimesi saadud infot, eeldades, et see on absoluutne tõde. Ehkki tehisintellekti treenitakse suure hulga materjali põhjal, siis võib juhtuda, et kasutatud materjal on kallutatud või väär. Tekstirobot ei “guugelda” õiget infot, vaid loob teksti algoritmide järgi, ennustades eelmiste sõnade põhjal, milline peaks olema iga järgnev sõna või siis eesti keele puhul lausa sõnaosa. See viib olukorrani, kus tehisintellekt esitab veenvalt infot, mis ei pruugi üldsegi olla tõene, sest selle süsteemi eesmärk on igal juhul luua terviklik tekst. Seetõttu peaksid kasutajad olema ettevaatlikud, eriti sel juhul, kui nad ise teemas pädevad ei ole. Õpilased ega õpetajad ei tohiks tekstiroboteid kasutada faktilise info saamiseks ning saadud teavet tuleks kontrollida usaldusväärsetest allikatest. Tehisintellektil põhinevad tööriistad võivad küll olla kasulikud ajurünnaku, argumentide või ideede genereerimiseks, ent ei pruugi sobida referaatide või uurimistööde kirjutamiseks.
Kas tehisaru peaks kartma?
Tehisaju kartma ei pea. Otse vastupidi, sellega tuleb sõbraks saada ning selle võimeid ja piiranguid tundma õppida. Õpetajad peaksid mõistma tehisintellekti võimalikke ohte ja juhendama õpilasi vastavalt. Tehisintellekti kasutamist koolides piirata või ära keelata on keeruline, sest tänasel päeval on see kättesaadav igaühele. Sellegipoolest tuleks tehisintellektist kindlasti rääkida ning kasutust reguleerida. Igas koolis peaks olema õpetajatel ning õpilastel ühine arusaam tehisintellekti kasutamise võimalustest ja seatud piiridest, et kasutamine toimuks eetiliselt ja õpilaste teadmisi ning oskusi toetavalt. Teha tuleks konkreetsed kokkulepped ja reeglid, mis võimaldaksid jõuda ühise arusaamani sellest, mis on lubatud ning eetiline ning mil viisil on tehisintellekti kasutamine akadeemiliselt ebaaus.
Kuidas võib tehisintellekt avaldada haridusele negatiivset mõju?
Valesti või ebaeetiliselt kasutades võib iga tööriist, sh ka tehisintellekt, avaldada negatiivset mõju. Üheks ohukohaks on minu arvates see, kui õpilasele jääb mulje, et nüüd teeb tehisintellekt kõik ülesanded ära. Tehisintellekt ei ole aga kõikvõimas ega lõpuni faktiliselt täpne või objektiivne. Kui toetuda ainult tehisintellekti tehtule ilma ise kriitiliselt mõtlemata, siis võivad õppija teadmised ja oskused jääda pealiskaudseks. Palju on räägitud sellest, et tehisintellekti tulekuga ei ole meil varsti enam õpetajaid vaja, kuid selle väitega ma pigem ei nõustu. Hariduses on ja jääb oluliseks aspektiks inimkontakt ning seda ei ole vähemalt esialgu veel tehisintellekti abil võimalik väga efektiivselt kopeerida.
Lisaks muutub tehisintellekti suurema kättesaadavusega aina olulisemaks ka inimeste kriitilise mõtlemise oskuse arendamine. Kui meil siiani on olnud ohukohaks meedias ning just eriti sotsiaalmeedias esitatava info usaldusväärsus, siis tehisintellekti võimaluste tulekuga muutub see oht veelgi suuremaks. Tekib küsimus, kuidas on ikkagi võimalik vahet teha, milline tekst, pilt või video on inimese loodud ning millise tegi tehisintellekt, kui viimane suudab aina paremini imiteerida inimese kõnet või loominguprotsessi. Õpilastele on kindlasti vaja õpetada info- ja meediakirjaoskust ning arendada nende võimet kriitiliselt hinnata loetu või nähtu autentsust, sest see on muutumas aina keerulisemaks.
Kuidas oleks mõistlik tehisintellekti ikkagi õppetöös rakendada?
Tehisintellekti võiks õppetöös kasutada tõlkimiseks, toimetamiseks, illustratsioonide ja piltide loomiseks, kirjandi kirjutamisel ideede või argumentide kogumiseks. Tehisintellekt teeb hästi ka mahukatest dokumentidest kokkuvõtteid ja aitab otsustada, kas antud dokument sisaldab soovitud infot või mitte. Tehisintellektist on abi erinevate esitluste ja disainiprojektide loomisel, tundide planeerimisel ja õpilaste tööde tagasisidestamisel. Tehisintellekti kasutamisel tuleks aga alati silmas pidada n.ö 80-20 printsiipi. See tähendab, et tehisajul võib lasta ära teha kuni 80% ülesandest, kuid just ülejäänud 20% peab kindlasti olema inimese enda panus. Lisaks sellele tuleb roboti poolt tehtu alati üle kontrollida, et ei jääks sisse vigu. Samuti tuleb akadeemilise aususe seisukohast lähtudes tehisintellekti tööriista kasutamisele korrektselt viidata.
Kas mõni tehisintellekti programm on hariduse seisukohalt parem või halvem kui teised?
Seda, kas ja milline programm on parem kui teised, on väga keeruline öelda. Praegu on veebis üle 13 000 erineva AI tööriista (allikas) väga erinevate ülesannete täitmiseks. Lisaks on iga ülesande täitmiseks ka mitmeid sarnaseid alternatiive, mis erinevad vaid mõne funktsionaalse elemendi poolest. Seega sõltub valik eelkõige konkreetse kasutaja soovidest ning vajadustest. Õppetöös tuleb arvestada ka sellega, kas tehisaju tööriist on sobilik alaealistele või on see loodud ainult täiskasvanutele. Sellest sõltub asjaolu, kas õpetaja kasutab tehisintellekti tööriista ise või loob selle abil ülesande, kus ka õpilane saab tehisaju kasutamist ise praktiliselt õppida. Kui tuua välja mõni enamlevinud tehisintellektil põhinev tööriist, mida õppetöös kasutada saab, siis võiks see olla näiteks koolidele tasuta kättesaadav kujundusplatvorm Canva for Education. Lisaks on tänasel päeval tehisintellekti tööriistad juba ka Microsoft 365-e rakendustes, kus AI võimaldab luua teksti, tabeleid ning esitlusi, visualiseerida andmeid ja transkribeerida reaalajas veebikoosolekuid.
*IB ehk International Baccalaureate on rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni IBO poolt väljatöötatud rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava.
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Lisette Tarto.
