Veebruaris räägime laiemalt ettevõtlikkusest, kaasates ka erinevaid sotsiaalmeedias tuntuid noori, kes jäävad silma oma tegemiste poolest. Selles artiklis räägib Sandra Kulderknup lähemalt, kuidas ta nii kaugele on jõudnud ja kuidas ka teised saaks seda saavutada.
Mina olen Sandra, tuntud ka, kui Hanna-Sandra. Tegeledes nii paljude asjadega, on vahel üpris keeruline täpselt öelda, kes ma olen – Miss, tantsija, sisulooja või hoopis laulja? Missindus ei ole miski, millega ma igapäevaselt tegeleks, aga kui käes on võistlusperioodid, on see aeganõudev ala ja vajab prioritiseerimist. Tantsimisega olen tegelenud vähemalt 12 aastat ja tänaseks pole ma enam nii aktiivne tantsijana, küll aga olen tantsutreenerina. Sisuloomes on mul samuti aastatepikkune kogemus ja minu peamiseks eesmärgiks on vaimse tervise, positiivsuse ning motiveerituse teemadel teadlikkuse jagamine. Laulmisega mul nii pikka tausta pole, kuid just seetõttu vajab see teistest hobidest palju rohkem aega. Selle kõige kõrvalt käin ma ka koolis – õpin Audentese e-gümnaasiumis, seega igapäevaselt ma koolimajas käima ei pea.
Millal ja kuidas Sa jõudsid sotsiaalmeediasse?
Sotsiaalmeediasse jõudsin tegelikult päris noorelt, võib-olla isegi liiga noorelt. Ma arvan, et olin äkki umbes 10 aastane – alustasin siis YouTube videotega ja 12-aastasena sain esmakordselt rohkem tuntust. Nüüd olen pigem tegev Instagram´s ja TikTok´s, YouTube´s on mul hetkel ainult kõik muusikaga seonduv.
Kuidas kõikide tegemiste kõrvalt jagus aega põhikooli lõpetamiseks ja gümnaasiumisse astumiseks?
Ajaplaneerimine on mul alati tugev külg olnud ning õppimine pole samuti mulle raskusi valmistanud. Keerulisemad asjad vajavad minu puhul üpris vähe aega, seetõttu koolile väga palju aega ei kulu ning saan rohkem hobidega tegeleda. Samas, kui koolis tõesti keerulisemaks läheb, on mul alati võimalus rahulikumalt võtta ja keskenduda sellele, mis parasjagu raskem tundub. Hetkel aitab väga palju kaasa ka e-gümnaasium, mis annab mulle tohutult ajavabadust ja võimaluse teha lihtsamaid asju kiiremini, kui ma neid ,,tavakoolis“ teeksin.
Milline on Sinu nipp ajaplaneerimiseks?
Ajaplaneerimise puhul on minu meelest kõige tähtsam, et ma paneks paika, mis mul teha on tarvis ja mida tegelikult mitte. Kas mul on vaja reede õhtul peole minna ja terve laupäev halvas enesetundes veeta, või puhkan ma end reede õhtul välja ja saan laupäeval produktiivne olla? See ei tähenda kindlasti, et sotsiaalset elu ei tohiks või ei peaks olema, vaid pigem olen leidnud tasakaalu kõikide asjade vahel. Rääkides spetsiifilisemalt näiteks koolist, olen üldiselt planeerinud 2-3 päeva nädalas, kus tegelen ainult õppimisega – nendele päevadele kohtumisi ja muid kohustusi ma ei planeeri. Nii on teistel päevadel võimalus rahulikult kõige muuga tegeleda teades, et kooliasjad selle pärast ei kannata.
Kas Sul on ka mõni eeskuju?
Ma ei ütleks, et mul on keegi konkreetne eeskuju – pigem kõik inimesed, kes on mingil määral edukad. Kõigilt on midagi õppida ja kõigil on nii positiivseid kui ka pisut negatiivsemaid külgi. Küll aga viivad mind suuresti elus edasi konkreetsed eesmärgid, kindlasti ka lähedaste ning jälgijate toetus.
Mis Sind elus edasi viib/rajal hoiab?
Mul on tunne, et kõik asjad, millega ma tegelen, on seotud läbi ühe kindla omaduse – kõik nõuab kannatust ja enesekindlust. Suurem osa projekte, millega ma tegelen, ei valmi üleöö ja on tihtipeale seotud mitme erineva inimesega, mistõttu peab lihtsalt kannatust jaguma. Ma ei saaks ka nii palju avalikkuse ees olla, kui ma poleks enesekindel ning lähemalt rääkides – ma ei osanud ette kujutada, et laulmine tegelikult nii keeruline on.
Milline on olnud Sinu kõige õpetlikum kogemus?
Minu kõige õpetlikum kogemus on kindlasti seotud läbipõlemisega. Ma töötasin ja koormasin end tohutult üle ja kuigi ajutiselt oli see võib-olla natuke kasulik – sain kiiresti palju asju tehtud, siis pikas perspektiivis lõppes see halvasti. Seega õppisin seda, et tuleb püsida mõistlikkuse piirides ja lasta endal puhata.
Mis on olnud Sinu lemmikuim projekt, milles osalenud oled?
Siiani lemmikuim projekt on kindlasti muusika. See on minu jaoks täiesti uus asi ja ma tunnen, kuidas ma iga päev õpin ja arenen.
Kui aktiivsena näed end sotsiaalmeedias tulevikus?
Sotsiaalmeedia on minu jaoks koht, kus saan ennast väljendada ja teadmisi laiemalt jagada. Mulle väga meeldib motiveerida teisi ning jagada positiivsust. Ma ei ole kohanud inimest, kes suudaks tõsiseks jääda, kui ma uksest sisse astun. Nähes, kui palju ma inimesi tegelikult paremuse poole suunata saan läbi kõigest mõtete jagamise ja näitamise, milline ma päriselt olen, on minu jaoks uskumatu. Seega kindlasti kavatsen sotsiaalmeedias ka tulevikus aktiivne olla.
Mõni mõttetera noortele, kes sooviksid astuda mugavustsoonist välja ja proovida midagi täiesti uut, ent ei jagu julgust?
Minu peamine nõuanne on see, et kõik alustavad kuskilt. On täiesti okei, kui Sa ei saa esimese korraga ideaalselt hakkama – elu oleks muidu liiga igav. Õppimine ja enesearendamine on need, mis tegelikult kasuks tulevad. Me kõik oleme kunagi nullist alustanud ja ennast karjääriredelil üles töötanud ja kui mina saan hakkama, miks ei peaks Sina saama? Päeva lõpuks on edukamad need, kes arenevad ja proovivad, kui need, kes teisi kodus kritiseerivad.
Artikli toimetas koostöösuhete- ja sisuloometiimi liige Carmen Helena Kaljurand
Artikkel on avaldatud 2022. aastal
.
