Intervjuu Keila Kooli gümnasisti Liisa-Lotte Heinaga, kes jagas meiega enda kogemust ja mõtteid seoses olümpiaadidega.
Millistel olümpiaadidel oled osalenud?
Põhikooli ja gümnaasiumi jooksul olen osalenud erinevatel olümpiaadidel: geograafia, bioloogia, inglise keele, ajaloo, eesti keele ning eesti kirjanduse. Tulemused on olnud aastate lõikes erinevad, kuid hiljuti saavutasin emakeeleolümpiaadi Harjumaa piirkonnavoorus 11.-12. klasside seas 1. koha. Aastaid varem kutsuti emakeeleolümpiaadi lõppvooru, aga kahjuks jäeti riiklik voor koroona tõttu ära. Samuti sain 3-liikmelise meeskonna kaptenina eelmise õppeaasta Eesti kirjanduse olümpiaadi lõppvoorus 4. koha.
Mis Sind motiveerib?
Olümpiaadipisiku sain külge põhikoolis, kuigi olen lapsest saadik teadmishimuline olnud. Tavaliselt on õpetajad pakkunud võimalust osaleda ning olen väljakutse meeleldi vastu võtnud, sest olümpiaadid (ja ka konkursid) on parim viis iseennast proovile panna. Võistlusmoment annab mõnusa adrenaliinilaksu ning heade tulemuste korral on põhjust enda üle uhke olla.
Kuidas end suurepärase tulemuse saavutamisel premeerid?
Suurepäraste tulemuste korral hoian pigem madalat profiili. Enda edu teistele näkku hõõruma kindlasti ei lähe, kuid parimaid saavutusi saab ära kasutada nii gümnaasiumi kui ka ülikooli kandideerides. Perfektsionistina kipun tehtud vigu põhjalikult analüüsima ja otsima uusi väljakutseid. Enda tunnustamine on minu jaoks raske olnud, sest teiste kiidusõnu tahta ja vastu võtta on loomulikum. Tegelikult on väga oluline peeglisse vaadata ja ennast kiita, sest edu üks saladus on usk iseendasse.
Kuidas olümpiaadideks valmistud?
Loodusainete olümpiaadidele olen läinud vana rasva pealt. Kõige rohkem aega olen panustanud ajaloo, eesti keele ja kirjanduse õppimise peale, sest olen läbi ja lõhki humanitaar. Hiljuti toimunud emakeeleolümpiaadi piirkonnavooruks kulus ikka mitu nädalavahetust, et kõik materjalid mõttega läbi töötada. Tavaliselt jagavad õpetajad soovitusi kordamiseks või hangivad vajadusel materjale. Minu meelest on Keila Koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajad selle poolest esirinnas.
Kas olümpiaadidele kulub kogu Sinu aeg?
Pole kuidagi võimalik, et olümpiaadidele kuluks kogu mu vaba aeg. Kui põhikoolis leidus kodutööde kõrvalt veel natukenegi aega, siis gümnaasiumis lisandusid veel eksamiteks kordamine, suurüritused koolis (moešõu, rokipidu), 11. klassis uurimistöö. Ajaplaneerimise oskus on eluks vajalik ja tänu sellele saan lisaks kõigele muule tegeleda maalimise, luuletamise, Keila Noortelehe jaoks kirjutamise, muusika kuulamise ning sõpradega ajaveetmisega.
Mida teed vahetult enne olümpiaadi?
Vahetult enne olümpiaadi meeldib ikkagi korrata, kuigi kerge ärevus lööb sisse ja parem oleks suunata mõtted mujale. Hiljuti avastasin enda jaoks muusika, mis kuulajat alateadlikult rahustab ja motiveerib – nüüd kuulan seda ükskõik millal soovin, pingete lõdvenduseks ja hea enesetunde tekitamiseks.
Kas olümpiaadiülesanded on rasked?
Põhikoolis olid mõned olümpiaadid veel paberkandjal ning e-teste alles katsetati. Ma ei unusta iial seda, kuidas sõitsime Viimsi kooli, et geograafiaolümpiaadil osaleda, kuid veebikeskkond ütles üles ning pidime nukralt tagasi koju sõitma. Praegu toimuvad olümpiaadid enamasti veebipõhiselt, kuid näiteks eesti kirjanduse olümpiaadi lõppvoor viiakse läbi mnemoturniirina. Pabertesti eeliseks on see, et tehnilised viperused ei saa mõjutada ülejäänud võistluse kulgu. Samas on osade e-testide puhul internetist abi otsimine lubatud. Olümpiaadiülesandeid eristabki tavaülesannetest nende kõrgem raskusaste. Ometigi on mulle üldisi punktiskoore vaadates jäänud mulje, et ülesanded on tavakooliõpilaste jaoks liiga keerulised.
Kas igaüks saab minna olümpiaadile?
Kui mina veel põhikoolis käisin, korraldas Keila Kool esmalt koolivooru, mille käigus nopiti parimad piirkonnavooru. Tundub, et põhikoolis on õpilastel suurem huvi olümpiaadide vastu, sest gümnaasiumis tuleb õpetajatel õpilasi pigem tagant utsitada. Aga olümpiaadile pääsemiseks pole vaja olla geenius, oluline on motiveeritus ja isiklik huvi.
Kas Sa soovitad olümpiaadidel osalemist ka teistele?
Soovitan soojalt end mõnel olümpiaadil proovile panna, sest tulemustest olenemata avardab iga osaleja oma silmaringi ja rikastab kogemustepagasit. Osalemine annab õpilasele aimu enda tugevustest ja nõrkustest nii antud aine vallas kui ka võistlusmomendi pingega toimetulemisel. Olümpiaadil ei mängita mõisa peale: halvema tulemuse korral ei juhtu mitte midagi.
Mis on Sinu edu saladus?
Et olla olümpiaadil edukas, tuleks anda endast 100%. Kindlasti ei tohiks lasta ärevusel endast jagu saada. Soovitan lugeda hoolikalt tööjuhend läbi ja lahendada ära ka need ülesanded, mis esialgu aju kärssama panevad. Kui kipud endas kahtlema, siis ära lase ebakindlusel sooritust segada ning usalda oma sisetunnet.
Artikli autor on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Lisette Tarto.
