Kas sa leiad end tihti vastamas teistele “jah” ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda “ei”? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas sul on raske komplimente vastu võtta? Kui vastasid mõnelegi neist küsimustest “jah”, võib sul olla probleeme enesekehtestamisega.
Mis on enesekehtestamine?
Enesekehtestamine on enda õiguste eest seismine viisil, mis ei riku teiste õigusi. Kehtestavas stiilis suhtleja on otsekohene ja aus oma tunnete ning arvamuste väljendamisel ja võtab arvesse teiste õigusi ning tundeid. Selliselt suhtleva inimese arvamust austatakse ning temaga arvestatakse. Kehtestaja tunnistab endale, et tal on õigus väljendada oma arvamust, jääda erinevale seisukohale, esitada küsimusi, eksida, proovida ja ikkagi läbi kukkuda jne, kuni see ei takista teiste inimeste personaalseid õigusi. Enesekehtestamine ei ole kaasasündinud vaid õpitav oskus!
Miks kardetakse ennast kehtestada?
- Tundub, et see nõuab liiga palju energiat.
- Ei tunnistata või ei teata enda õigusi.
- Enesehinnang on madal.
- Aktsepteeritakse vaid teiste inimeste ootusi.
- Kardetakse näida isekad, kurjad vms.
- Kardetakse survet, karistust, tõrjuvat suhtumist.
- Kardetakse teisi solvata.
Kuidas ennast kehtestada?
- Ole oma seisukohas kindel – tea, kas sa tahad öelda “ei” või “jah”. Kui sa ei ole kindel, siis ütle, et vajad mõtlemisaega, ja anna küsijale teada, mis ajaks oled otsusele jõudnud.
- Palu selgitusi, kui sa ei saa päris hästi aru, mida sinult soovitakse.
- Keeldumisel ole nii napisõnaline kui võimalik, st anna oma keeldumisele võimalikult selge põhjendus ja väldi pikki üksikasjalikke seletusi ja õigustusi. Pikki selgitusi võivad teised tajuda kui oma “ei” väljavabandamist.
- Kasuta keeldumiseks sõna “ei”. Kindlal eitusel on enam jõudu ning see on selgem ja täpsem kui näiteks “No, ma mõtlen selle peale…”.
- Veendu, et sinu kehakeel on sõnumiga kooskõlas. Näiteks “ei” öeldes raputa pead. Mõned inimesed noogutavad tahtmatult pead ja naeratavad, püüdes viisakalt ära öelda või keelduda.
- Eelista sõnumit “Ma ei tee…” või “Ma otsustasin mitte teha…”sõnumile “Ma ei tohiks…” või “Ma ei peaks…”. Nii näitad selgelt, et oled juba valiku teinud.
- Sa pead mõnikord mitmeid kordi ära ütlema, enne kui sind kuulda võetakse. Sel juhul ei ole vajalik iga kord uue põhjendusega välja tulla, lihtsalt korda oma keeldumise algset põhjust.
- Kui teine inimene ignoreerib isegi sinu korduvat “ei”-d, siis kasuta vaikimist(telefonis on see lihtsam) või muuda vestluse teemat. Sul on õigus teema lõpetada.
- Sa võid tahta tunnustada teise tundeid, mis keeldumise peale tekkisid, öeldes: “Ma tean, et see on sinu jaoks pettumus, aga mul ei ole võimalik …”. Sul ei ole vaja öelda “Mul on kahju …” või “Palun vabandust, aga..”. Vabandust paludes ohustad sa oma põhiõigust öelda “ei” (kui sa tõesti ei saa või ei soovi aidata).
- Väldi süütunnet.Sinu ülesanne ei ole praeguses olukorras lahendada teiste probleeme või panna neid rõõmustama.
- Sa võid meelt muuta ja öelda “ei”, kuigi sa alguses vastasid palvele jaatavalt.
- Kui sa ei soovi nõustuda teise inimese algse palvega, kuid tahaksid teda ikkagi aidata, siis paku välja kompromiss. Näiteks ütle: “Mul ei ole võimalik sind täna ennelõunal aidata, aga ma olen hea meelega valmis seda tegema homme õhtupoolikul.”
Allikas: Tudengiveeb
Artikli kirjutas noorteinfoportaali Teeviit ekspert Kaie Pranno.
