Põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
Mis on demokraatia?
Sõna demokraatia tuleb kreekakeelsetest sõnadest demos, mis tähendab inimesi ja kratos, mis tähendab võimu. Järelikult võib demokraatiat mõista kui rahvavõimu, juhtimisviisi, mis sõltub rahva tahtest.
Tänapäeval on nii palju demokraatia eri vorme, kui maailmas on demokraatlikke rahvaid. Ükski süsteem ei ole teisega täpselt ühesugune ja ühtegi süsteemi ei saa võtta n-ö mudelina. Demokraatia võib olla presidentaalne või parlamentaarne, föderaalne või unitaarne, proportsionaalse hääletussüsteemi või enamusel põhineva süsteemiga, see võib olla ka monarhia ja nii edasi.
Üks asi, mis ühendab nüüdisaegseid demokraatlikke süsteeme ja samas eristab neid muistsest mudelist, on rahva esindajate kasutamine. Selle asemel, et seadusloomest vahetult osa võtta, kasutab nüüdisaegne demokraatia valimisi, et valida esindajaid, kelle rahvas saadab valitsema enda nimel. Niisugust süsteemi nimetatakse esindusdemokraatiaks.
Eestis on esindusdemokraatia, mida teostab Riigikogu
Eestis tuleneb Põhiseadusest esindusdemokraatia põhimõte – kõrgemat võimu teostab rahvas Riigikogu valimise ning rahvahääletusega. Riigikogu, kui esindusorgani valimised toimuvad perioodiliselt ning valimisi reguleerib Riigikogu valimise seadus.
Kõiki esindusorganite (Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu, Euroopa Parlament) valimisi korraldab Riigi Valimisteenistus, mis on oma ülesannete täitmisel iseseisev. Riigi Valimisteenistus on ühtlasi ka Euroopa Liidu valimisvõrgustiku siseriiklikuks kontaktasutuseks.
Lisaks Riigikogule kui parlamentaarse demokraatia keskseimale organile näeb põhiseadus ette järgmised põhiseadusorganid:
Allikas: Euroopa Komisjoni veebileht
Allikas: Justiitsministeeriumi veebileht
Artikkel on koostatud noorteinfoportaal Teeviit poolt
