Tööturg muutub pidevalt ning pärast kooli lõpetamist võib olla keeruline leida oma kohta. Ave Arras puutub pea igapäevaselt kokku noortega, kes teevad oma esimesi samme karjääriredelil ja tihtipeale satuvad samade komistuskivide otsa.
Oma värbamisvaatenurga alt jagab Ave Arras nõu CV kirjutamisest, punastest lippudest tööintervjuul ning kuidas päriselt sadade kandideerijate hulgast silma paista.
Räägi natukene endast ja oma värbamiskarjääri algusest – kuidas sa sinna jõudsid?
Ma tegelikult ei teadnud, mida pärast gümnaasiumi lõpetamist õppima minna. Mul oli kindel soov minna ülikooli, aga väga palju tekitas ärevust küsimus, et mida seal siis õppida? Kaalusin päris palju erinevaid võimalusi ja variante, alates antropoloogiast ning lõpetades ITst, aga lõpuks lõpetasin hoopis lasteaiaõpetaja eriala peal.
Olen elu jooksul pidanud väga mitut erinevat ametit enne kui jõudsin värbamise juurde. Ma olen töötanud ravimipakendajana, ettekandjana, raamatukoguhoidjana, ning lõpuks juhuse ning vana tutvuse kaudu jõudsin ma otsapidi värbajaks.
Alustuseks vaataks otsa tänavusele tööturule. Mis on sinu hinnang praegusele olukorrale, kui lihtne on päriselt jalga ukse vahele saada?
Kui aus olla, siis praegune tööpõld ei ole kõige viljakam, vaatamata tööotsija vanusele või staažile. Paljud ettevõtted on kas majandusliku, poliitilise või ühiskondliku surve all ning see on loonud olukorra, kus ollakse ettevaatlikumad väiksema staažiga spetsialistide värbamise osas.
Hea uudis on see, et see on maailma tööturu kontekstis naturaalne ning tihtipeale käibki üles-alla lainetena. Suures pildis on majandus siiski kasvuteel ning näen aina enam, et ka noorspetsialiste on hakatud taas värbama.
Oma eriala valimine on keeruline ning esimesed sammud tööturul võivad olla hirmsad. Mis on sinu soovitused eriala valikut tehes ning kuidas saavad noored end kõige paremini ette valmistada?
Kõigepealt tuleks alustada eriala valimisega. Soovitaksin kaaluda mitmeid tööstusharusid ning proovida erinevaid ameteid, et leida “see õige”. Ma siinkohal kindlasti rõhutaks, et sa ei pea kohe otsustama, mis ametiga elu lõpuni raha teenid – sinu otsused gümnaasiumi või ülikooli lõpus ei dikteeri sinu tervet edasisest karjääri. Olen näinud karjääripöördeid 30ndates ja isegi 40ndates olevate inimeste poolt, ja need on kõik olnud edukad. Kindlasti soovitaksin minna karjäärinõustamisele ning teha internetis leitavaid teste, nagu näiteks Ikigai test, et leida endale parim suund, mis on ka vastavuses sinu oskuste ja iseloomuga.
Samuti tasub kuulata kogenud juhtide nõuandeid. TalentHub on hiljuti teinud ühe vahva video, kus Eesti tippjuhid jagasid huvitavaid praktilisi soovitusi, kuidas alustava spetsialistina tööturul silma paista ning oma karjäärile hoogu anda.
Aga tulles tagasi ettevalmistuste juurde, siis minu peamine nõuanne on saada võimalikult palju praktilist töökogemust nii noorelt kui võimalik. Minu kogemusel värbajana eelistavad tööandjad just neid noorspetsialiste, kellel on juba olnud päris töökogemus. Olgu see siis ettekandjana, assistendina või laotöötajana, igal juhul tuleb see kasuks.
Milliseid oskusi ja kogemusi hindab tänapäeva tööandja noortelt?
Oma töös näen, et noorte kõige suuremaks trumpiks on nende uudishimu ja initsiatiivikus. Värskus ja innovatiivsus on just need omadused, mida uutelt tiimiliigetelt oodatakse ja tavaliselt on noortel seda palju.
See, et sa oled oma karjääris alles alguses, ei tähenda, et sa ei või juba sõna võtta või jagada arvamust endast kogenumatele kollegidele. Julgen väita, et tegelikult väärtustavad tööandjad julgust rohkem, kui esialgu arvata võiks. Ära tunne häbi, et sa oled juunior, aga kindlasti ei tohiks ka selle taha varjuda või kasutada seda vabandusena. Kõik on kunagi alustanud nullist.
Eelmises küsimuses mainisin ka praktilise töökogemuse saamist, isegi kui see otseselt ei vasta lõpuks valitud ametiga. Siia juurde lisaksin veel ühe aspekti, millest tihti vaadatakse üle — keelepraktika. Tegelikkuses ei võrdu koolis õpitud inglise keel töökontekstis kasutatud keelega. Soovitaksin leida endale praktikakoht või mõni vabatahtlik töö, kus saad harjutada igapäevast inglise keele rääkimist.
Kindlasti on see sinult kõige tihedamini küsitud küsimus: kuidas kirjutada hea CV ja motivatsioonikiri?
Eks see nii kipub olema jah. Tegelikult on need väga õiged küsimused, kuna CV ja motivatsioonikiri on esimesed materjalid, mis potentsiaalne uus tööandja sinust näeb ja nende põhjal tehakse olulised otsused.
- Ära guugelda “motivatsioonikirja põhi”. Värbajana näen kohe ära, kes on kasutanud netist leitud õpikunäidet või AI-d. Sa pead olema unikaalne ja personaalne, et paista välja teiste kandideerijate seast. Kindlasti pole kaaskiri CV ümberkirjutus, vaid koht, kuhu kirjutada, et miks sa üldse kandideerid või miks sind see konkreetne ettevõte köidab. Paljud jätavad selle lisamata.
- Üldiselt liigub CV-de kohta palju aegunud infot. Kui küsid nõu oma vanemate või õpetajate käest, siis võta arvesse generatsioonidevahelist erinevust.
- Lihtsuses peitub võlu. Olulisim info on senine töökogemus, haridustee või akadeemilised saavutused, keeleoskus. Kui sa oled vedanud koolis või kooliväliselt mõnda projekti, kus oled pidanud lisavastutust võtma, õppinud välismaal, teinud õpilasfirmat, siis kindlasti lisa ka need oma esimesse CV-sse. Boonuspunkte annab juurde ka soovitaja lisamine.
- Ma ei soovitaks lisada endast pilti, sest see jätab värbajale ruumi eelarvamusteks. Olen saanud CV-si, kus on bikiinipildid või gaasimaskidega portreefotod.
- Tasub olla loominguline ja mitte jääda hullult ametlikuks, viisakuse piires muidugi.
Oma karjääri alguses ei pruugi olla julgust öelda, kui midagi on valesti. Mis on põhilised punased lipud, mida kindlasti soovitaksid noortel tööle kandideerides jälgida?
Olles ise kogenud väga ebamugavaid tööintervjuusid, tean täpselt, kui hirmus või piinlik võib olla sellest pärast rääkida. Tegelikult on tööintervjuul näha, kas inimene austab sind ja kui sul on kahtlus, siis aruta see kellegi teisega läbi. Tõenäoliselt on intervjuul sinu tulevane ülemus ehk seal ei tohi olla ebamugavaid või piinlikke arutelusi või küsimusi. Usalda oma kõhutunnet, see ei valeta.
Teine red flag on see, kui intervjuu käigus räägitakse teistest töötajatest halvasti. Suure tõenäosusega juhtuks see ka mingi hetk sinuga. See on esimene suur märk, et ilmselt on tegemist toksilise töökeskkonnaga ning sellist kohta ma väldiks.
Viimaks soovitaksin kõikidel noortel tutvuda Eesti töölepingu seadusega. Tean isegi väga pika tööstaažiga inimesi, kes pole enda õigustega kursis. Millegipärast jäetakse see unarusse, aga tegelikult see võib sind päästa väga keerulistest olukordadest, eriti noorena, kus jäädakse lootma sinu naiivsuse peale.
Lõpetuseks tahan öelda, et kõigile on tööturul oma koht. Oma koha leidmise juures alusta pigem kitsalt ja keskendu kvaliteedile vs kvantiteedile. On okei pivoteerida või oma plaane kardinaalselt muuta – see käib asja juurde. Soovin kõikidele koolilõpetajatele edu ja kannatlikkust oma esimese töökoha leidmisel!
See sisulugu on koostatud Eesti värbamisagentuuri TalentHub poolt.
