Ärevus on meie keha reaktsioon nii reaalse ohu kui ka meie jaoks oluliste sündmuste korral. Ärevus on nagu seesmine häiresüsteem, mis valmistab meid ohuks ette ja aitab meie kehal valmistuda ohuga toimetulekuks. Ärevus on tavaline tunne, mida kogevad kõik inimesed. Ärevust mitte tundvaid inimesi ei ole olemas!
Küll aga võib ärevuse tunne olla vägagi erinev ja avalduda mitmel viisi (ärevushäiretena)– selle kohta saad rohkem lugeda siit. Kuid ärevus ja ärevushäired on ka tihti valesti mõistetud, mistõttu kirjutame täpsemalt ärevusega seotud müütidest ja reaalsusest.
Müüt: Muretsemisest on kasu.
Reaalsus: Kasu on probleemide analüüsimisest, nende lahendamisest ja tegutsemisest või siis lahendamatute probleemidega leppimisest ja nendega kohanemisest. Muretsemine võib vahel olla paratamatu, aga probleemi lahendamisele see kaasa ei aita!
Müüt: Paanikahoo tõttu võib ära minestada või surra.
Reaalsus: Paanikahoo ajal minestamine ei ole tõenäoline, kuna minestamise ajal vererõhk langeb, kuid paanikahoo ajal see hoopis tõuseb. Paanikahoo tõttu ei sure inimene ära, kuigi selle sümptomid on hirmutavad. Hirmsat enesetunnet tekitavad kehas toimuvad keemilised protsessid (nt adrenaliini vabanemine,) kuid need ei ole kuidagi eluohtlikud.
Müüt: Ärevushäireid ei saa ravida, nendega tuleb lihtsalt harjuda.
Reaalsus: Erinevatele ärevushäiretele on leitud efektiivseid ravimeetodeid, mis tõesti aitavad. Tavaliselt on kõige efektiivsem kombinatsioon psühhoteraapiast ning ravimitest, kuid mõne häire puhul piisab ka psühhoteraapiast. Kõige enam uuritud ja teaduslikku tõestust leidnud psühhoteraapia liik ärevushäirete puhul on kognitiivne käitumisteraapia.
Müüt: Ärevust tekitavate olukordade vältimine aitab.
Reaalsus: Ärevust tekitavate olukordade vältimine näib aitavat ärevusega toime tulla, kuid reaalsus on see, et teatud olukordade vältimine kipub nende suhtes ärevust hoopis kasvatama. Kui mingit olukorda järjekindlalt vältida, süveneb veendumus, et tegemist on millegi tõeliselt ohtliku või ebameeldivaga.
Müüt: Ärevushäired on väga haruldased.
Reaalsus: Ärevushäireid esineb ligikaudu 10-28% inimestest, Eestis võib olla hinnanguliselt olla 130 000-360 000 inimest, kelle seisund mõnel eluhetkel või mõnes situatsioonis vastab ärevushäire kriteeriumitele.
Sotsiaalfoobia kohta arvatakse, et selle käes kannatab 2-13% inimestest, kuid selle leebemat vormi sotsiaalärevust võivad kogeda väga paljud, hoolimata nende soost, vanusest või ka elukutsest.
Müüt: Ärev olemine on iseloomujoon, mida ei saa muuta.
Reaalsus: Tegelikkuses saab hea tahtmise korral iga inimene oma ärevust vähendada. Hoolimata sellest, kui palju on tema isiksuses ärevust või kui kaua on inimene ärevuse käes kannatanud.
Sa ei pea olema murega üksinda! Räägi oma murest inimesele, kes saab sind aidata (nt lapsevanem) või pöördu perearsti või Peaasi.ee lehel nõustajate poole.
Kontaktid erakorralise abi saamiseks ja nõu küsimiseks:
- Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kl 10-24)
- Eluliini telefon 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19-07)
- Psühholoogilise kriisiabi telefon 631 4300 (tööpäeviti kl 9-20)
- Usaldustelefon 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-23)
- Lasteabi 116 111 (24h)
Kui kahtlustad ohtu elule või tervisele või oled kogenud vägivalda, helista 112.
Kui vaja, suunatakse sealt antud olukorras sobiva abini.
Allikas: MTÜ Peaasjad veebilehe alamleht “Ärevushäirete müüdid“
Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit noorteinfo peaekspert Kaie Pranno.
