Söömishäire puhul kasutatakse toitu muul eesmärgil kui energia saamiseks ja kõhu täitmiseks. Toit võib võtta sinu elu üle täieliku kontrolli, näiteks sul ei ole võimalik lõpetada söömist või kõht pole ühtäkki enam üldse tühi. Mõlemad tunded on seotud tugevalt vaimse tervisega ning selliste probleemide korral vajad kindlasti spetsialisti abi.
Enamasti kujundatakse söömise või mittesöömise abil oma kehakaalu ja välimust ning toit ja toimumine võivad muutuda väga tähtsaks. Tihtipeale eelneb söömishäirele dieedi pidamine ja toitumise range jälgimine, sealjuures langeb märgatavalt kehakaal.
Langenud kehakaal võib tõsta sinu enesekindlust. Võid saada ka palju komplimente ja tähelepanu, kuid see ei tohiks olla sinu jaoks esmatähtis dieedi pidamiseks.
Kui levinud on söömishäired?
Söömishäiretest, mis esinevad kõige sagedamini noorte seas, saab välja tuua anoreksia ja buliimia. Anoreksiat esineb 0,5–3,7 protsendil ning buliimiat 1,1–4,2 protsendil inimestest. Anoreksia võib avalduda juba teismeeas noortel, buliimia võib avalduda pigem hiljem.
Kellel esineb söömishäireid?
Söömishäireid esineb rohkem neidudel ja naistel, kuid samuti võivad need avalduda noormeestel ja meestel. Eestis on levinud ka alatoitumine, liigsöömine ja segatüüpi söömine. Söömishäire all kannatajad ei ole alati kõhnad ja peenikesed, võib olla ka vastupidi, kuid sellegipoolest vajavad söömishäire all kannatajad igal juhul toetust ja abi.
Söömishäire on ravitav!
Allikas: Peaasi.ee
Kaanepilt: Jakub Kapusnak (Unsplash)
Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit noorteinfo peaekspert Kaie Pranno.
