fbpx

Annika kogemuslugu: täiesti uus kogemus ootab sind just vahetusaastal

Noorteinfoportaali Teeviit üheks teemaks on minu võimalused õppimiseks ja töötamiseks. Sellel kuul keskendume muuhulgas ka erinevatele ametitele, koolidele, enesearengule, õppimisele ja töötamisele suvel. Seekord oleme teinud loo Annika Reinmanniga, kes on YFU programmi raames vahetusaastal Saksamaal.

Moin! Mina olen Annika ning veedan hetkel oma imelist vahetusaastat Saksamaal. Hoolimata koroonast viisin ellu ühe oma unistuse ning mitte mingil juhul ei kahetse seda, sest hoolimata vähesest ringi liikumise võimalusest suudan juba kõnelda ja kirjutada saksa keeles ning leidsin endale ka fantastilise vahetuspere.

Saksamaa ja Eesti ei erine üksteisest eriti palju. Sarnased traditsioonid, sarnane riietus, sarnased toidud. See aga ei tähenda seda, et kõik on Eestis ja Saksamaal sama. Siinses kirjas tutvustan Teile Saksamaa koolisüsteemi.

Esimesena väärib mainimist asjaolu, et igas liidumaas (Bundesland) esineb koolisüsteemis erinevusi. Mina viibin Alam-Saksi piirkonnas (Niedersachsen), mistõttu tuginen kirjutades siinsele süsteemile. 

Nii nagu Eestis algab laste koolitee 6 kuni 7 aasta vanusena. Tihtipeale isegi juba 5-aastasena liigutakse õppima esimesse klassi. Veel üks sarnasus on algkool ehk 1.-4.klass, mis siin omab nime Grundschule. Sellele aga järgneb võitlus parima koolikoha üle. Nendest kolmandal kohal on Hauptschule, kus õpitakse 5.-9-klassis ning lõpetatakse põhikooli lõputunnistusega. Teisel kohal on Realschule, millele lisandub 1 aasta ehk siis õpitakse 5.-10.klassis ning mis sarnaneb kõige rohkem Eesti põhikoolidele. Nendest parim on Gymnasium ehk meie mõistes gümnaasium, kus õpitakse kuni 12. või 13.klassini ning lõpetatakse abituuriumiga. Miks 12. või 13.klass? Tegemist on esimese liidumaa erinevusega. Alam-Saksi piirkonnas on vaja lõpetada 13 klassi.

Minu esimene segadus siinses koolis saabus hindamissüsteemidega tutvumisel. Märkasite õigesti, et kirjutasin mitmuses. Kuni 10.klassini (osades liidumaades 11.) hinnatakse õpilasi 6-palli süsteemis. Nendest 1 on kõige parem hinne ja 6 kõige halvem ehk siis Eestis olevale vastupidine. Jõudes Oberstufe õppesse lisandub 15-palli süsteem, kus 15 kõige parem ja 0 kõige halvem. Viimane hindamissüsteem on vajalik tunnistuse vormistamisel ning lisaks pidavat see olema abiks ülikoolidesse kandideerimisel.

Jätkates Oberstufe segadusega jõuame kursuste valimiseni. Oma vahetusaastal õpin ma 12.klassis, mistõttu oli mul oma esimesel koolipäeval võimalik valida õppeained, mis just minule sobivad. Valisin endale 7 õppeainet, millest 3 pidin valima laia õppevormina nagu meil Eestis võimalik valida gümnaasiumis matemaatika raskust. Tundub mega äge süsteem, kuid paraku teised õpilased peavad valima kindla süsteemi alusel endale õppeaineid. Siin siis mõned näited: 

  • Terve Oberstufe vältel tuleb osaleda saksa keele tundides (enda soovil siis kas lai või kitsas)
  • Üle ega ümber ei saa nad nende aastate jooksul matemaatikast (mina hetkel valisin endale laia matemaatika)
  • Valitud peab olema vähemalt 2 võõrkeelt (valikud inglise, ladina, hispaania või prantsuse keel)
  • Sport, kus neil iga poolaasta võimalik valida ühe spordiala kasuks (nt tantsimine, sõudmine, hoki jms.)
  • Üks MINT õppeaine (füüsika, keemia jne.) ja üks sotsiaalaine (ajalugu, psühholoogia jne.)
  • Vähemalt 1 aasta tuleb osaleda kunsti või muusika klassis (võib valida igaks aastaks) 
  • Saksamaa koolides on tarvis ka vähemalt üks aasta õppida religiooni

Tundub ju tegelikult lihtne kui natukene pühenduda nende tingimuste lugemisse, kuid ajaksin natuke keerulisemaks taas selle teema. Laia ja kitsa valikutele lisaks tuleb õpilasel valida 5 ainet, mis moodustavad tema õppeprofiili ning milles ta sooritab gümnaasiumi lõpus eksamid. Need ained on väga olulised ülikooli sisseastumisel. Näiteks kui õpilasel on esiotsas matemaatika, füüsika, kunst, inglise keel ja ajalugu, siis võib sotsiaalteaduskonda kandideerimine minna väga raskeks – mõnel juhul on see isegi võimatu. 

Koolis olev internet, sülearvutid, telefon – on paraku kõik siin puudulikud. Koolis olev internet on ligipääsetav ainult õpetajatele. Selle peale kõik ütleksid, et probleemi ju pole, sest olemas mobiilne andmeside. Paraku ka seda kooli territooriumil esineb vähestes kohtades. See oli täielik õudus minu esimestel kooli nädalatel, sest ilma internetita Google Translate ju ei tööta. Olemas on  siiski 4 arvutiklassi ning peaaegu iga klass on varustatud SmartBoard tahvliga. Viimast nad kasutavad peamiselt ainult esitluste näitamiseks. Siinses piirkonnas on Stuudium/eKool asendatud iServiga. Telefon, mis teema sellega on? Üldjuhul telefoni klassiruumides ja ka koridorides kasutada ei tohi. Üldiselt ütleksin, et arenemisruumi on neil veel tehnikaalal palju.

Söök. Minu lemmikteema. Esimene pettumus oli see, et tasuta koolitoitu ei eksisteeri. Teine pettumus oli see, et koolilõunana saab iga päev osta ainult Pasta Bolognese’t või Pastat tomatikastmega. Usun, et mõned õpilased pärast kooli ei taha enam pasta Bologneset nähagi. Plusspunkt aga selle ees, et koolis on puhvet, kust saab osta 20 erinevat sorti saiakesi ning erinevaid maiustusi.

Kuni 10.klassi lõpuni on õpilastel võimalik sõita kooli bussiga tasuta. Sealt edasi lähemal elavad kasutavad jalgratast transpordivahendina ja kaugemal elavad peavad aga paraku mõnusa summa selle eest maksma. Minupoolne näide on see, et kool asub 17 kilomeetri kaugusel ning ühe otsa eest maksan 5,60 eurot.

Mis on aga kõige suurem erinevus üldse? Kui õpetaja esitab küsimuse, siis on sekundiga kõikide õpilaste käed üleval ning kõik omavad ka vastust küsimusele. Eestis on tavaliselt reaktsioon oma laua vaatamine või unistava õpilase teesklemine. Selle kombe taga võib peituda suulise kaasatöötamise hinded, mis moodustavad väga suure osa õpilase üldhindest.

Kuigi nende kahe riigi vahel on ainult 2000 kilomeetrit, siis võib juba märgata mitmeid erinevusi nii hindamises, edasiarengus kui ka õpilaste käitumises. Nende kogemine ongi üks suurimaid põhjuseid, mis õpilased otsustavad vahetusaasta kasuks, sest täiesti uus kogemus ootab sind just nende kilomeetrite taga. 

Küsis sisuloome- ja koostöösuhete tiimi koordinaator Maris Praats ning toimetas Mariliis Lulla.

Avaldatud aastal 2021

Skip to content