Kristo Siig on ajalooõpetaja ja eesti YouTube’i isiksus. Lisaks on ta üks eestikeelse videoõpsinduse teerajajaid ja arendajaid ning on kogunud endale muljetavaldava vaatajaskonna. Järgnevas intervjuus avab Siig muuhulgas enda videote telgitagused ja jutustab oma loo.
Kuidas jõudsid õppevideote tegemiseni? Mis või kes sind motiveerib?
See juhtus üsna juhuslikult. Ma tahtsin oma õpilastega proovida ümberpööratud klassiruumi formaati ehk õpilased vaatavad enne tundi videot, teevad selle abil teema põhialused selgeks ning saame tunni aega vabastada aktiivsemateks tegevusteks: aruteludeks, rühmatöödeks või õppekäikudeks. Hakkasin ise selle jaoks põhikoolis õpitavatel ajaloo teemadel videoid tegema ja jagasin neid oma nime all YouTube’is.
Järsku avastasin, et neid hakkasid vaatama ka teiste koolide õpilased, teised õpetajad kiitsid ja hakkasid tundides vaatama, tagatipuks tulid ka „vabakuulajad“ ehk niisama huvist vaatajad. See andis motivatsiooni, et järelikult on sellest, mida ma teen, ka teistele kasu, ja tasuks tegevust laiendada ka teistesse ainetesse. Nii sündis kanal nimega Videoõps. Videoõpsi mõte ongi luua eesti keeles ja eri ainetes YouTube’is videoõppematerjalide seeriaid, mis töötaksid lisaks ka hariva meelelahutusena.
Milliseid õppekanaleid – eesti- või võõrkeelseid – julged soovitada?
Crash Course ja sellele aluse pannud John Green oma ajaloovideotega on olnud suureks eeskujuks, tema videoid on alati vahva vaadata. Lisaks olen jälginud näiteks selliseid kanaleid nagu The Great War, Extra Credits, Veritasium. Eesti keeles on harivat ja head sisu kahjuks üsna vähe, olengi võtnud eesmärgiks seda viga parandada. Isegi kui eesti keeles on vaatajaid palju vähem ja rahastust ei ole kerge leida, siis usun, et see on vajalik. Kui eesti keeles YouTube’is mõistlikku sisu ei ole, siis ma kardan, et nooremad põlvkonnad lähevad üha enam inglise keelele üle ja eesti keel sureb välja.
Milline on videote eeltöö? Kust ammutad informatsiooni ja kuidas valid, millist allikat usaldada?
Kuna ma tahan, et video töötaks õppematerjalina, siis võtan kõigepealt lahti riikliku õppekava ja vaatan, et sealsed kohustuslikud õpiväljundid oleksid kaetud. See seab piirid ette, mida käsitleda. Seejärel tutvun, kuidas õpikutes on neid teemasid käsitletud ja mismoodi on nendele teemadele lähenetud ingliskeelsetes Youtube’i videotes. Sageli lihtsalt mõtlen, kuidas ma seletaksin seda teemat õpilasele, kellel on minimaalselt eelteadmisi ja kes pole ka väga motiveeritud seda õppima. Niimoodi tulevad paljud võrdlused ja naljad iseenesest.
Kuna põhikoolis õpitakse ajalugu minu jaoks üsna lihtsal ja elementaarsel tasemel, siis mul ei ole väga palju vaja juurde uurida. Mõnikord on vaja fakte kontrollida, sellisel juhul on kõige tavapärasem rutiin alustada Wikipediast või Encyclopedia Britannicast, aga Wikipedia puhul muidugi kontrollida ka tekstis toodud viiteid. Eesti ajaloo puhul olen mõnikord tuhninud Eesti ajaloo üldkäsitlustes või isegi küsinud nõu mõnelt teiselt ajaloolaselt. Allikate usaldamise osas on mõistlik kontrollida mitmest allikast ning eelistada teadusajakirjades avaldatut või tunnustatud teadusasutustes töötavate inimeste kirjutatut.
Kuidas näeb välja sinu ühe video tootmisliin ning kuidas selleni jõudsid – on aja jooksul midagi muutunud?
Laias laastus on etappe neli: stsenaariumi kirjutamine, filmimine, järeltöötlus (montaaž + animatsioonid) ja levitamine. Stsenaariumi kirjutan sõna-sõnalt valmis ja kasutan väikest suflööri (ehk teleprompterit), et korrektse jutu salvestamisele ei kuluks ängistavalt palju aega. Tänu sellele võtab filmimine tegelikult kogu protsessist väga väikese osa, palju rohkem aega kulub stsenaariumidele ja eriti animatsioonidele. Tööprotsess loksus üsna alguses paika ja muuta pole osanud, ainult levitamisega olen õige natuke rohkem viitsinud tegeleda.
Kas Eesti Youtube’i isiksuseks olemine ja õppevideote loomine on kuidagi mõjutanud ka Sinu tavaelu?
Õppevideote loomine on kindlasti mõjutanud mu elu. See on olnud nagu ahelreaktsioon: videote esialgse edu tõttu läksin tegema teist magistrikraadi haridustehnoloogias, hakkasin looma omaenda õpirakendust Mastery, õpingukaaslastega koos lõime Videoõpsi kanali ja tagatipuks sain presidendilt noore haridustegelase preemia. Sellega kaasnenud tuntus haridusvaldkonnas on kindlasti avanud uksi mitmete põnevate projektide jaoks.
Youtube’i isiksuseks olemine, täpsemalt see, et tänaval ära tuntakse ja tahetakse selfie’t teha, on minu jaoks üsna absurdne olukord. Väga mugavalt ma selles rollis end ei tunne, aga päris naljakaid olukordi tuleb ette.
Millega tegeled sisuloomise kõrvalt?
Olen ajalooõpetaja Emili Koolis ja ajaloodoktorant Tallinna Ülikoolis.
Artikli autor on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Jakob Mürk.
