Abort ehk meditsiiniline raseduse katkestamine on raseduse katkestamine kas tablettidega või kirurgilisel teel.
Kirurgiline abort on raseduse katkestamine kirurgilise protseduuri käigus. Protseduur teostatakse narkoosis. Protseduuri käigus emakakaelakanal laiendatakse ning raseduskude eemaldatakse emakast spetsiaalse vaakumotsikuga. Omal soovil saab kirurgiliselt rasedust katkestada kuni raseduse suuruseni 12 nädalat (11 nädalat + 6 päeva lugedes viimase toimunud menstruatsiooni esimesest päevast). Kirurgiline abort on ohutu ja tõhus raseduse katkestamise viis.
Medikamentoosne ehk tablettidega abort on raseduse katkestamine tablettide abiga. Medikamentoosse raseduse katkestamise käigus kasutatakse kaht ravimit: mifepristooni ja misoprostooli. Tablettidega on võimalik rasedust katkestada kuni raseduse kestuseni 11 nädalat ja 6 päeva, lugedes alates viimase toimunud menstruatsiooni esimesest päevast. (Varem kehtis piirang, kus tabletiabort oli lubatud kuni 63. raseduspäevani, kuid enam seda piiri pole.) Tabletiabort on ohutu ja tõhus raseduse katkestamise viis.
Rasedust võib katkestada vaid naise enda nõusolekul. Eestis võib omal soovil rasedust katkestada, kui rasedus on kestnud vähem kui 12 nädalat (ehk kuni 11 nädalat ja 6 päeva, loetuna viimase toimunud menstruatsiooni esimesest päevast). Teatud näidustuste olemasolul on võimalik rasedust katkestada ka hiljem, kui rasedus on kestnud vähem kui 22 nädalat (ehk 21 nädalat ja 6 päeva).
Nendeks näidustused on:
- rasedus ohustab naise tervist;
- lootel võib olla raske vaime või füüsiline terviserike;
- kistab lapse kasvatamist;
- naine on alla 15-aastane või üle 45-aastane.
Nende näidustuste olemasolu osas otsustab vähemalt kolmest arstist koosnev konsiilium.
Miks peaks keegi aborti tegema?
Inimene võib otsustada abordi teha mitmel põhjusel. See on iga inimese isiklik otsus ja nad saavad ise otsustada, kas raseduse lõpetamine on tema jaoks õige.
Planeerimata rasedus
Inimesed ei taha üldiselt rasestuda enne, kui nad on lapse saamiseks valmis. Paljudel inimestel võib mitmel erineval põhjusel tekkida planeerimata rasedus. Mõned otsustavad rasedust mitte jätkata ja teha aborti. Teised otsustavad rasedust jätkata ja valida lapsevanemaks saamise või lapsendamise.
Omal soovil raseduse katkestamine on Eestis tasuline protseduur, Eesti Haigekassa (EHK) kindlustuse olemasolul peab abordi soovija maksma 50% EHK hinnast medikamentoosse abordi korral ja 30% EHK hinnast kirurgilise abordi korral, kindlustuse puudumisel tuleb maksta täishind. Abordi hind võib igal aastal natuke muutuda (sõltuvalt hetkel kehtivast EHK hinnakirjast).
Surmaga lõppenud loote anomaalia
Surmaga lõppenud looteanomaalia, mida mõnikord nimetatakse ka surmaga lõppevaks loote kõrvalekaldeks, on seisund, mis võib areneda, kui laps on veel emakas. Kui rasedal naisel diagnoositakse surmaga lõppenud looteanomaalia, tähendab see, et tema laps ei ela tõenäoliselt kogu rasedust üle või sureb tõenäoliselt varsti pärast sündi.
Mõned inimesed võivad sellest diagnoosist hoolimata otsustada rasedust kuni lõpuni jätkata. Teised otsustavad raseduse katkestada enne täisperioodi, selle asemel, et jätkata rasedust, mille puhul nad teavad, et nende laps ei jää ellu.
Oht raseda elule
Mõne inimese jaoks võib rasestumine põhjustada tõsiseid tüsistusi nende füüsilisele või vaimsele tervisele ning isegi ohustada nende elu. Näiteks ei pruugi isik, kellel on diagnoositud vähk, olla rasestumise korral suuteline ravi jätkama.
Kui oled otsustanud raseduse katkestada
Kui oled otsustanud raseduse katkestada, tuleb abordieelseks nõustamiseks ja abordile saatekirja saamiseks pöörduda naistearsti vastuvõtule kas naistenõuandlas või noorte nõustamiskeskuses. Arstile aega broneerides tasub kindlasti öelda, et soovite katkestada rasedust, siis saab vastuvõtuks aja kiiremini.
Vastuvõtul naistearst diagnoosib raseduse ning täpsustab raseduse suuruse. Raseduse suurust arvutatakse lugedes päevi alates viimase toimunud menstruatsiooni esimesest päevast. Kui menstruatsioonid on väga ebaregulaarsed või kui viimase menstruatsiooni toimumise aega ei teata, hinnatakse raseduse suurust ultraheliuuringu alusel.
Arst võtab analüüsid sugulisel teel levivatele haigustele nii emakakaelalt kui ka verest, lisaks tehtakse ka tavaline kliinilise vere analüüs ning määratakse veregrupp ja reesusfaktor. Vajadusel võetakse emakakaelalt PAP-test. Seejärel nõustab arst Teid raseduse katkestamise võimalustest ja meetoditest ning tuleb teha valik, kas soovitakse medikamentoosset või kirurgilist aborti. Oma otsus ja nõusolek tuleb vormistada kirjalikult – vastavale nõusolekulehele tuleb anda oma allkiri. Seejärel broneerib arst Teile aja abordiks haiglasse või naistenõuandlasse ning kutsub umbes 2-3 nädala pärast tagasi järelkontrolli, et hinnata, kas abort on toimunud.
Juba abordile suunamise vastuvõtul tuleb kindlasti arutada arstiga ning otsustada, kuidas edaspidi ennast soovimatu raseduse eest kaitsta. Kui olete otsustanud raseduse katkestada, tuleb kindlasti kasutada mõnda tõhusat rasestumisvastast vahendit (implantaat, spiraal, pillid, plaaster, tuperõngas), et edasisi soovimatuid rasedusi vältida. Enamikku rasestumisvastaseid vahendeid tuleks hakata kasutama raseduse katkestamise päeval või hiljemalt abordile järgneval päeval, nii saavutatakse kohene rasestumisvastane kaitse, sest võimalus uuesti rasestumiseks tekib juba enne järgmist menstruatsiooni.
Kokkuvõttes, abort on meditsiiniline raseduse katkestamine. Abordi tegemise üle otsustab üldjuhul naine ise, kuid see peab olema kindlasti läbi mõeldud ning kindel otsus. Loe kuidas valida tõhus rasestumisvastane viis?
Artikli kirjutas noorteinfoportaali Teeviit ekspert Liis Enson.
