Seekord oleme teinud intervjuu Laura Truijaga, et uurida lähemalt, kuidas keskkonda säästa, miks on oluline vältida toidu raiskamist ning milline on toidutootmise keskkonnamõju meie planeedile.
1. Räägi endast natuke lähemalt, kes oled ja millega igapäevaselt tegeled.
Töötan üsna projektipõhiselt ja teen seda, mis parasjagu meeldib. Loengud, töötoad, nõustamised – kõik need tegevused on enamasti ikka keskkonna ja toiduteemadega seotud. Kui viimastest projektidest rääkida, siis püüdsime Pärnus linnaaia ideed algatada. Tallinnas ja Tartus on need ju nii levinud. Siin peab aga hästi palju seletama, et miks ja kellele seda üldse vaja on. Juunis avasime ringmajandust toetava platvormi materjalivoog.ee, mille eesmärk on suunata tootmisettevõtete materjali ülejääk taas kasutusse. Kuna mulle väga meeldib süüa teha, siis hooti töötan ka toitlustuses. Sügisel jätkan Räpina Aianduskoolis keskkonnakaitse õpinguid.
2. Kust sai alguse sinu keskkonnateadlik käitumine/ eluviis? Kuidas oled seda endale mõtestanud?
Muutused minu eluviisis said alguse üle kümne aasta tagasi, kui veetsin suve Ameerikas. Seal nähtu ja kogetu oli justkui hüpe ajas edasi, mis näitas, mille poole siin Eestis teel oleme. Sama näitas naastes ka minu kaal. Sellest inspireerituna läksin ülikooli kõrvalt lisaks toitumisnõustamist õppima. Sealt edasi tulid kõik muud keskkonnahoiu teemad ise ja loomulikku rada pidi. Õppida on muidugi veel palju.
3. Milliste teemadega soovid enim tegeleda ja miks?
Mind paeluvad toiduga seotud teemad: toidu kasvatamine, toidu tootmine, toidu raiskamine, toidu valmistamine. Neist enim pakub huvi just viimane. Toitumisnõustaja tööd alustades mõistsin kiirelt, et nõustamise või loengu asemel vajavad inimesed töötuba, kus neid õpetatakse taimset toorainet toiduks kasutama. Laste ja noortega töötube tehes näen, et koos kokates süüakse ära kõik köögiviljad, millest eelnevalt keelduti. Näen tihedat seost tervise ja toiduvalmistamise oskuse vahel. Olen märganud sedagi, et kokanduse tunnid hakkavad vaikselt tunniplaani tagasi tulema. Minul endal midagi sellist koolis polnud. Kahjuks puudub seal enamasti tervislikkuse aspekt.
4.Millised on sinu soovitused, kuidas vältida toidu raiskamist ja toituda keskkonnasäästlikult?
Kuna noorte eest teevad tihti otsuseid nende vanemad, siis soovitan esmalt harida ennast ja seejärel oma vanemaid. Mondo MTÜ abil saab korraldada ühiseid filmiõhtuid, mille raames toiduga seotud filme vaadata või mõnes nende projektis osaleda. Liitu Taimse teisipäeva väljakutsega. Palju põnevat infot ja dokumentaale on ka internetis, näiteks sari “Rotten” Netflixis. Järgmine suurepärane infoallikas on vanavanemad. Uurige neilt võimalikult täpselt, kust ja kuidas nende toit tuli.
5. Kui heas seisus on Eesti oma jätkusuutlikusega elanikkonna ja planeedi seisukohast Sinu arvates?
Nagu eelpool mainisin, siis oleme oma tarbimisharjumustega teistele järgi jõudnud. Selle all kannatab meie tervis ja keskkond. Meile meeldib küll rääkida, kuidas Eestis on kõik üsna hästi, aga see on väga libe tee. Kui kõik oleks hästi, siis me täna nendel teemadel ju ei räägiks.
6. Mis on toidu rohepööre ja kuidas saab noor sellesse panustada?
Toidu rohepööre tähendab toidu tootmisel tekkiva süsihappegaasi vähendamist maksimaalsel võimalikul viisil. Lihtsamalt seletades võiks see tähendada seda, et vaatame üle, kuidas toit meie lauale jõuab ning võtame sealt vahelt ära kõik ebavajaliku või disainime protsessi parimal võimalikul moel. Mina ise vaataksin pilti CO2 aspektist laiemalt. Kas toit, mida sööme on tervislik, mitmekülgne, toodetud inimlikult, selle eest saadav tulu väärtustav. Soovitaksin kõigil noortel algatada oma koolis kooliaia projekt. Püüdke ise midagi kasvatada. Viljapuude, marjapõõsaste, rabarberi ja kõrvitsa istutamine ei nõua suurt vaeva, aga pakub palju rõõmu ja maitseelamusi.
7. Mis on Sinu arvates kõige lihtsam/ esmane tegevus, mida võiks igaüks meist keskkonna säästmiseks teha, kuid siiski seda ei tehta?
Koguda toidujäätmeid olmeprügist eraldi ning neid komposteerida. Viljakat mulda, millel toitu kasvatada pole enam kauaks jäänud. Seepärast on nii oluline, et koguksime biojäätmed eraldi, et nad saaksid taas mullaks laguneda ja meie jälle toitaineterikast toitu süüa.
8. Kuidas saaks iga noor keskkonda säästa ja selle heaks midagi ära teha? Millest peaks üks noor alustama?
Mõtle sellele, mida sulle enim teha meeldib või mis sul eriti hästi välja tuleb. Nüüd püüa sellele mõelda keskkonna võtmes. Mida sina oma valdkonnas teha saaksid? Kui sulle meeldib kirjutada, siis kirjuta keskkonna teemal mõni essee või luuletus, kui joonistada või pildistada, siis tõmba tähelepanu oma piltide abil, kui oled aktiivne ning huvitud ettevõtlusest, siis loo oma meeskond ja osale noortele suunatud roheideede konkursil Negavatt, kui tunned sarnaselt mõtlejatest puudust, siis ühine mõne aktiivse organisatsiooniga nagu Fridays For Future Eesti, Eesti Vegan Selts, Eesti Metsa Abiks, Eesti Roheline Liikumine jne.
9. Milline on tänapäevase toidutootmise keskkonnamõju? Miks on oluline sel teemal rääkida?
On ütlemine, et kui toidu raiskamine oleks riik, siis oleks ta Ameerika ja Hiina järel kolmas suurim saastaja maailmas. Kui varem tegeleti rohkem toidu kasvatamise ja toidu valmistamisega, siis nüüd ongi rõhk sõnal toidutootmine. Vahel ma ei saa hästi aru, mida see tähendab. Kuidas sa toodad toitu? Ikka kasvatad või valmistad. See loobki illusiooni, et toit lihtsalt tuleb kuskilt, aga täpselt ei tea, kust ja kuidas. Kui me ei tea, kes meie toidu kasvatas ja valmistas, siis ongi lihtne sellega ükskõikselt käituda.
Artiklit toimetas sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla
