Ajateenistuse jooksul omandavad kaitseväelased nii riigikaitsealaseid teadmisi kui ka õpitakse iseennast paremini tundma. USS Grupi müügidirektor Martin Kirk ja Genfis õppiv üliõpilane Valmar Alve jagavad oma kogemust ajateenistusest, mis on andnud neile väärt oskuseid ja teadmisi kogu eluks ja edasiseks karjääriks.
„Kui ajateenistusse läksin, ei olnud mu ootused väga kõrged – läksin lihtsalt riigi ees kohustust täitma. Esimeste kuudega sain aga aru, kui palju võimalusi kaitseväes tegelikult on,“ ütleb Genfi ülikoolis rahvusvahelist ärijuhtimist õppiv Valmar Alve. Valmar läks ajateenistusse pärast gümnaasiumi lõppu 2018. aastal.
„Ma ei teadnud pärast gümnaasiumi lõpetamist päris täpselt, mida teha soovin. Juhtimine ja ettevõtlus huvitasid mind, kuid kindlust valiku osas polnud. Ajateenistuses sain end erinevates olukordades proovile panna ja ka reaalse juhtimiskogemuse. Tänu sellele mõistsin, et juhtimine on tõesti minu ala. Loomuliku jätkuna tekkis enesekindlus ja julgus minna ärijuhtimist õppima,“ räägib Valmar.
Oskused, mis on vajalikud igal pool
USS Grupi müügidirektori ja Reservohvitseride kogu liikme Martin Kirki sõnul saab kaitseväest kaasa kolm väärtuslikku oskust: käsu võtmise ja andmise, oskuse töötada koos erinevate inimestega ning pingetaluvuse. „Käsu vastu võtmine ja andmine õpetavad seadma eesmärke ja ülesandeid ning neid konkreetselt väljendama. Võime erinevate inimestega ühiselt eesmärkide nimel pingutada on tööelus võtmetähtsusega. Pingetaluvuse all pean silmas oskust eesmärgipäraselt töötada igas olukorras,“ selgitab Martin.
Valmar Alve lisab: „Tooksin välja veel enesekindluse, julguse, kohanemisvõime ja oskuse ennast motiveerida. Rühmaülemana tuleb vastutada 30 mehe eest ja siis tuleb end kokku võtta ning igas olukorras hakkama saama. Just kaitseväest saadud kohanemisvõime oli see, mis andis mulle julguse välismaale õppima minna,“ ütleb Valmar.
Kaitseväest saadud kogemus sõltub olulisel määral sellest, kui palju ise pingutada. „Kui suhtud nii, et tulin siia maksimumi võtma, saad ka palju rohkem kogemusi ja oskusi,“ julgustab Valmar Alve.
Martin Kirk lisab: „Ajateenistuse erinevad astmed toimivad mõnes mõttes hüppelauana. Pärast sõduri baaskursust valitakse osad noored välja nooremallohvitseri kursusele, sealt omakorda aspirantuuri. Need, kes kõige rohkem pingutavad ja kõrgemale jõuavad, saavad ka kõige rohkem oskusi ja teadmisi ning juhtimiskogemuse.“
Kasu hilisemas tööelus
„Kaitsevägi on noorele heaks katsetuskohaks – seal saad proovida, kas sulle meeldib teisi juhtida, või soovid pigem olla spetsialist, kes juhib ainult iseennast ja vastutab vaid enda töö eest. Kaitseväe kogemus aitab jõuda selgusele iseendas ja oma valikutes,“ räägib Martin.
Kaitseväe hierarhiline struktuur võimaldab kaitseväelastel alustada oma karjääri juba ajateenistuses ning see kogemus väärib CV-s esiletoomist. „See võimaldab tööandjal kaitseväes tehtut hinnata kui peegeldust inimese üldisest edasipüüdlikkusest. Kui ajateenistuses ollakse aspirantuuri jõutud, on suurem tõenäosus, et inimene on ka töös edasipürgiv, julgeb juhtida ja vastutust võtta,“ lisab Martin.
Lisaks praktilisele kogemusele toovad nii Martin kui ka Valmar välja, et nad leidsid kaitseväest suurepärased sõbrad, kes on toredad kamraadid ja potentsiaalsed kolleegid. „Ühe aastaga saab umbes 500 uut kontakti. Suhtlen paljude teenistuskaaslastega siiani ja mitmest neist on saanud minu head kolleegid või oleme teinud koostööd,“ lisas Martin.
Artikkel valmis koostöös Kaitseväega.
