Nii nagu paljude haigustega, on ka depressiooni võimalik ennetada ja ära hoida.
Siin on kümme sammu selleks, et sinu vaimne tervis oleks terve:
1. Liiguta end! Aktiivne liigutamine mõjutab aju tasandil emotsioone ning motivatsiooni, hirmureaktsiooni ning ka teatud mälu funktsioone! See tuleneb sellest, et füüsiline aktiivsus muudab meie aju verevarustust ja hormonaalset tasakaalu.
2. Maga piisavalt! Magamise ajul sina, su aju ja keha taastuvad. Piisavalt puhanuna suudad sa paremini keskenduda, ärkvel olla, su tegutsemisvõime ja emotsioonide reguleerimine on tugevamal ja paremal järjel, kui nad oleksid juhul, kui sa oled väsinud ja magatamata. Seega on oluline, et magaksid piisavalt. Kui palju on piisav? Iga inimese unevajadus on erinev, ent keskmiselt arvestatakse piisavaks uneajaks 8 tundi igal ööl, teismeliste puhul 8-10 tundi.
3. Toitumine korda! Siin on kaks reeglit: söö tasakaalustatult ning söö regulaarselt. See tähendab, et hea toitumise korral leiad menüüst mitmekesiseid toitaineid, korraga süüakse mõõdukalt ja vastavalt vajadusele, tarbitakse palju vedelikku ning suhkrute ja rasvade tarbimisega ei liialdata. Kindlasti on toitumine väga tugevalt seotud ka füüsiliselt aktiivseks olemisega!
4. Mine välja! Õues olemine aitab natukenegi leevendada D-vitamiini puudust! Juba 20-minutist väljas olemisest piisab.
5. Hoidu mõnuainetest! Näiteks on alkoholil endal depressiooni tekitav toime! Hoiduda tuleks ka narkootikumidest ja suitsetamiseks.
6. Arenda oma probleemilahendusoskusi. Paremad probleemilahendusoskused aitavad paremini ka stressiga toime tulla.
7. Muretse vähem! Sa saad õppida, kuidas muuta oma mõtlemist selles suunas, et sa liiga palju ei muretseks. Iga mure tähendab negatiivset mõtet ning mida rohkem sa muretsed, seda rohkem keerutad enda peas negatiivseid mõtteid. Ärevus, mis tuleneb muretsemisest, on sageli eelnev samm depressioonile.
8. Ole mängulisem ja loovam! Tuues oma igapäevaellu rohkem mängulisust ja loovust, tunneme ka rohkem rõõmu, elevust, uhkust, entusiasmi ja huvitatust. Ehk siis tunded, mis on pigem vastandlikud depressioonile.
9. Suhted lähedastega! On väga oluline, et pööraksime tähelepanu ka sellele, missugused on sinu suhted lähedastega ning missugune on sinu sotsiaalne kaasatus laiemas mõttes. Sul on alati võimalik oma suhteid parandada ja hoida! Nii saad uurida, kuidas olla hea sõber ja kuidas lahendada tekkinud tülisid. Depressioonis inimese jaoks on toetavad suhted oluliseks abiks – inimese jaoks oluliste suhete katkemine või rahulolematus on üheks riskiteguriks depressiooni puhul.
10. Teadvusta! Depressiooni saadab häbimärgistamine ja valehäbi. Kuigi tegu on haigusega nagu iga teisegagi (olgu selleks külmetus või luumurd), ei suhtuta sellesse kui haigusesse, mis vajab spetsialisti abi. Nii juhtubki, et paljud depressioonis olevad inimesed hakkavad abi otsima hilinenult. Mida kauem viivitada abi otsimisega, seda suurem on tõenäosus, et depressioon süveneb ja muutub juba krooniliseks.
Kui sa ei tea, kust alustada, kellega rääkida või kuidas edasi minna, kirjuta Peaasi.ee nõustajatele. Nõustajatele võid kirjutada ka siis, kui sul on mõni küsimus või kahtlus seoses vaimse tervisega. Kahe päeva jooksul vastavad sulle professionaalsed nõustajad, kelle puhul on kindel, et sinu mure jääb vaid nende teada.
Kontaktid erakorralise abi saamiseks ja nõu küsimiseks:
- Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kl 10-24)
- Eluliini telefon: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19-07)
- Psühholoogilise kriisiabi telefon: 6314300 (tööpäeviti kl 9-20)
- Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-23)
- Lasteabi: 116111 (24h)
Loe rohkem Peaasi.ee depressiooni ABC-st.
Allikas: Peaasi.ee
Kaanepilt: Felicia Buitenwerf (Unsplash)
Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit noorteinfo peaekspert Kaie Pranno.
