Õppelaenu eesmärk on toetada hariduse omandamisega kaasnevaid kulutusi. Näiteks õppemaks, õppevahendite ostmine või elamine.
Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja –astmel üks kord õppeaasta jooksul. 2024/2025 õppeaastal on õppelaenu maksimaalmääraks 3000 eurot ja õppelaenu väljastavad Swedbank ja LHV pank.
Õppelaenu saavad taotleda kõik üliõpilased, kes on mõne kõrg- või rakenduskõrgkooli nimekirjas. Lisaks peab taotlemiseks olema kaks käendajat, kes kinnitavad, et laen saab tagasi makstud. Käendajateks võivad olla pereliikmed, kes on töösuhtes ja keda pank saab usaldada. Õppelaenu võtja ehk üliõpilane ei pea ise töösuhtes olema ehk tööl käima, see ei mõjuta laenu saamist.
Õppelaenu puhul on tarvis tagatist, mis annab laenu andvale pangale kindluse, et juhul, kui laenaja jääb tagasimaksmisega raskustesse, saab ta välja antud raha ikkagi kätte. Õppelaenu puhul kasutatakse tagatisena enamasti käendust (nt ema, isa), harvem kinnisvaratagatist (nt korter, maja).
Õppelaenu on võimalik taotleda, kui taotleja:
- on eesti kodanik või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiv isik;
- õpingute kestus õppekava järgi on kuus kalendrikuud või enam;
- on täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis või rakenduskõrgkoolis;
- õpib välisriigis Eesti kõrgkooliga samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.
Tingimused, mil õppelaenu tagasimaksmine peatub
Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal:
- ajateenistuses viibimise ajaks;
- ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni;
- arst-residendil residentuuri lõpetamiseni.
Õppelaenuga seonduv on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses.
