Kris Vagula on noorte heaolu spetsialist Põlva vallas – inimene, kelle poole pöörduda siis, kui suunataju on kadunud. Ta aitab noorel leida sihte hariduses, tööelus või isiklikus arengus. Üle 14 aasta on Kris seisnud noorte kõrval, uskudes, et igaüks väärib tuge, mõistmist ja võimalust oma lugu ise kujundada.
Palun tutvusta end: mis on sinu nimi, kus piirkonnas töötad, millised on sinu hobid ja muud sulle olulised detailid, mida sooviksid enda kohta
Minu nimi on Kris Vagula ja ma töötan noorte heaolu spetsialistina Põlva vallas. Nagu ütleb ka minu nimi, soovin ajada oma vagu omamoodi. Ma pean end mitmekülgseks inimeseks ja mul on mitu hobi – ma maalin, veedan aega looduses, vaatan filme ja ehitan vahel midagi oma kätega. Samuti naudin head toitu ja jooki. Ma arvan, et hobidest ja sellest mida sa naudid, on võimalik teha töös noortega töövahend.
Maalimine iseenesest on teraapiline stressi maandamiseks, see aitab jõuda oma sisemiste mõtete juurde. Loodus aga sobib kõigile ja annab juurde füüsilist jõudlikkust. No ja filmide vaatamine võib tunduda nagu lahe ajaviide, aga annab kultuuriliste mõõtmete tundmaõppimiseks ainest ning on hea ka keeleõppeks. Usun, et igast hobist võib saada tööriist, mida saab noortega töötades kasutada. Töö noortega ongi selles mõttes tore valdkond, et igale inimesele võivad meeldida erinevad asjad ja tegevused, aga neid tehes võib väga palju areneda ja võib leida oma niiöelda tugeva külje, mis on teistele ka vajalik ja sellest kujundadagi elukutse.
Kuidas jõudsid noorte heaolu spetsialisti ametini ja kui kaua oled selles valdkonnas tegutsenud?
Noorte heaolu spetsialisti ametini jõudsin läbi isikliku arengu ja soovist teisi inimesi aidata. Juba koolipoisina hakkasin märkama inimesi, kes vajavad abi. See meenutab mulle üht lahedat seika lapsepõlvest, kus koos naabripoisiga märkasime näljaseid inimesi ning tegime oma külmkapid tühjaks, et neil kõhud täis sööta.
Põlva vallas olen selles ametis töötanud pisut üle aasta, aga sotsiaaltööd ja noorsootööd olen teinud erinevates ametites ja kohtades kokku enam kui 14 aastat. Olen õppinud noorsootööd ja sotsiaaltööd ja just Tallinna Ülikoolist olen saanud palju kaasa oma igapäevatöösse. See on ülikool, kus töötavad südamega inimesed ja sinna tasub õppima minna, sest seal on teooria seotud praktikatega.
Kõige tähtsam mõte, mida ma soovin jagada on, ära anna kala, vaid õpeta, kuidas õng teha. On palju lihtsam aidata inimest nii, et ta ise astub sammu ja tahab oma heaolu nimel tegutseda. Kuid tihti on selleks vaja tuge ja muidugi ka julgust tegutseda. Just seda pakub heaolu spetsialist koos oma võrgustikuga noorele – toetades ja julgustades teda leidma oma tee.
Kuidas näeb välja sinu tööpäev ja mis ülesannete või teemadega sa tegeled?
Minu tööpäevad on väga vaheldusrikkad – nagu üks tõeline “tsea tsungelmaa”, nagu me Setomaal ütleme. Kui aga süvitsi vaadata, on see täis päris lugusid, mis puudutavad inimeste südameid.
Kuna töötan ka alaealistega, pean kriitilistes olukordades kiiresti reageerima. See tähendab, et kõik, mis on kalendrisse planeeritud, ei pruugi alati õigel ajal teoks saada. Ühel päeval viin noortega läbi kohtumise looduses, järgmisel olen psühhiaatriakliiniku ooteruumis. Mõnel hetkel arutan kolleegidega haridusasutuses ümarlauas noorte olukorda.
Õnneks ei tee ma seda tööd üksi. Minuga koos on terve võrgustik – koolide, sotsiaalvaldkonna, tervishoiu, tööhõive ja politsei esindajad. Nad tunnevad piirkonda ja selle noori ning on olulised partnerid. Me kõik anname oma panuse, et noored saaksid hariduse, töö ja võimaluse elada täisväärtuslikku elu.
Töö on mitmekesine – nagu Põlvamaa loodus, mida mul on võimalus sageli ka töö käigus kogeda. Paljud inimesed elavad ka taludes. Kõige kaugemates küngastevahelistes paikades. Aastaaegade vaheldumine, korrastatud hoovid ja omal käel loodud ilu võivad jätta mulje, et kõik on hästi. Aga tegelikkus ei pruugi alati peegeldada välisilmet – ka kõige ilusamate vaadete taga võivad peituda keerulised lood. Kõik ei ole alati ilus ega lihtne. Elus esineb kõrvalekaldeid, ebakõlasid, katkiseid suhteid ja heitumisi. Neid lugusid tuleb märgata, mõista ja otsida neile teed, mis viib lahenduseni.
Sageli viivad lahenduseni just väikesed asjad. Aga selleks, et noor jõuaks esimese või teise sammuni – julgeks rääkida ja abi küsida – on vaja paljude ametkondade koostööd. Õnneks on meil ümber inimesed, kes annavad endast rohkem kui tööleping ette näeb – koolitöötajad, politseinikud, psühholoogid, sotsiaaltöötajad ja ametnikud. Nad on oma ala eksperdid, aga vahel ka multitalendid, kes pingutavad selle nimel, et noorte lood saaksid parema lõpu.
Maalitöötuba. Erakogu
Kuidas noored enamasti sinu poole pöörduvad või kontakti võtavad?
Tavaliselt olen mina see, kes noortega esimesena kontakti võtab – nende lood jõuavad minuni ametlike kanalite kaudu. Kui usaldus on loodud ja nad näevad, et olen lihtsalt inimene nagu nemadki, muutub suhtlus palju avatumaks ja tõsisemaks. Kui nad saavad aru, et tahan neid päriselt aidata, siis astuvad nad sageli ise järgmise sammu – helistavad või kirjutavad, kui tunnevad, et vajavad tuge.
Oluline on, et noored saaksid aru: nad suudavad enda eest seista ja neil on keegi, kes neid kuulab ja toetab. Kui see arusaamine tekib, hakkavad nad märkama ka oma võimalusi – nii kodukandis kui ka mujal. Nad saavad mõelda oma elule ja kogemustele ning samm-sammult hakkab nende lugu hargnema. Või isegi lahenema.
On ka noori, kes on küll vanuse poolest juba täiskasvanud, aga nad on justkui „kadunud hingedena“. Nad ei käi koolis ja pole ka tööle jõudnud. Nad ei ole veel leidnud oma kohta ühiskonnas. Ka nende puhul tuleb esmalt aru saada, mida nad vajavad – ja see võib igal juhul olla erinev. Nad võivad vajada õpet, praktikakohta, meditsiinilist abi, tuge vaimse tervise rajal ja/ või ka tööandjat, kes on nende osas mõistev ja suunav. Üht kindlat lahendust pole – kõik ei vaja kõike. Aga noorte heaolu spetsialist saab aidata leida need õiged „niidiotsad“, mille abil hakata edasi liikuma.
Mis saab, kui noor pöördub sinu poole mõne mure või probleemiga? Millised on need järgmised sammud või kuidas noorele tuge pakud?
Universaalseid lahendusi ja samme ei ole. Iga noore lugu on erinev. Minu töö on mõista, miks ta abi otsib ja milline on tema senine teekond. Nii mina kui noor oleme selle olukorras niiöelda “eksinud”.
Oma töös kasutan otsesuhtlust aga ka erinevaid töölehti ka tegevusi. Töölehed aitavad noorel end väljendada ka ilma sõnadeta ja samuti on mõnikord noored hakanud end avanema maalimise töötubades. Mõista tuleb seda, et igal inimesel ei ole lihtne suhelda, eriti suhteliselt „võõraga“ ja seetõttu tuleb neid tegevusi tunnetada ja järk-järgult arendada. Nüüd aga ei tasu karta seda, et noorte heaolu spetsialist paneb kõik noored kohe maalima.
Minu töös on väga oluliseks silmast-silma kohtumised, kohalolek ja tunnetamine, mis on seotud nii grupi- kui ka individuaalvestlustega. Suhtlemise puhul on oluline, et see oleks vastuvõetav mõlemale osapoolele. Nii saan luua sobiva keskkonna, et leida murede, traumade ja halva lõpuga lugude põhjused – ka tuumpõhjused – ning nendega tegeleda. Kui neid probleeme ei käsitleta, võivad need kasvada ja suureneda.
Kas sul on olnud mõni eriline või meeldejääv kogemus oma töös, mis on sind isiklikult või professionaalselt mõjutanud? Mis ja kuidas juhtus?
Meeldejäävaid kogemusi on mul läbi oma töö õnneks mitmeid. See annabki jõudu seda tööd teha. On emasid, kes kiidavad kui laps on jõudnud tagasi koolipinki. On isasid, kes on imestunud, et nende laps on saanud ärklikorruselt välja, “peaaegu kunstnik”, või et see meetod töötab. Ka on noori endid, kes peale rahvusvahelist projekti/ praktikat välismaal, on tulnud tänu avaldama või saatnud kaardi. On neidki, kes ise abi saanuna on valmis teisi aitama.
Just sellised hetked panevad tundma, et olen õige töö valinud. See teeb südame soojaks ja inspireerib. Ma pean neid hetki eriti hinnalisteks, sest vahetu tagasiside noorelt, noore/ lapse lähedastelt on alati jõustav, ning igas päevas on probleeme, millega tegeleda, palju enam, kui neid hetki, mil keegi jõua ringiga tänama või tunnustama. Ka sel hetkel kui keegi tunnustab, on kuskil juba muretsev abivajaja. Iga inimene vajab tunnustust, aga selles ametis on hea tagasiside ka hästi tehtud töö märk, nii et selle nimel mina ja mu kolleegid pingutamegi.
Kui noor on eksinud, saanud elult tagasilööke, tema väärtushinnangud on pea peale pööratud ega ole tahet midagi ette võtta, siis selle noore elu mõtestamine, kütkestavaks muutmine ja võimaluste maailmaks kujundamine on tõeline väljakutse – aga samas ka suur võimalus. Kuid see ei juhtu iseenesest ega üksi ühe inimese pingutuse läbi. Siin tulebki esile noorte heaolu spetsialisti töö, kus võrgustikutöö on väga oluline. Edulood sünnivad ainult koostöös, ja ma tahan tänada kõiki oma häid kolleege – kooli sotsiaalpedagooge, õpetajaid, politseinikke, psühholooge, terapeute, psühhiaatreid, lapsevanemaid ja kõiki teisi, kes aitavad kaasa sellele tööle ja toovad muutuseid noorte eludesse.
Sinu soovitus noorele, kes on oma elus ühe või teise teema tõttu tupikus ning ei oska iseseisvalt sealt edasi liikuda
Ma soovitan häid raamatuid, häid inimesi, head muusikat – kõike seda, mis laeb. Ka looduses uitamist. Aga ka lähtumist sellest, et sa oled ise oma elu ehitaja, sa oled piisav ja sa oled geniaalne kui sa oled leidnud oma “tasakaalu”. Aga paljude jaoks on see muidugi nö järgmise taseme jutt.
Paljude jaoks on õhus eelkõige suuremad, häirivamad probleemid, mis tuleb enne maandada, et elu üles ehitamiseni saaks jõuda. Siiski – nagu ütles Ellen Niit raamatus “Suur maalritöö” – et maailm võib olla algselt värvideta (ilmetu ja nagu veest), aga sa saad alati ise oma ellu värve tuua ja asju nii värviliseks muuta kui on sinu soov. Seda ma soovingi oma tööga saavutada, et iga noor inimene leiaks üles oma viisi enda teostamiseks, enda loo ülesehitamiseks. Sest iga end teostav inimene saab olla õnnelik inimene, ja õnnelik inimene on rahulolev inimene. Kogu kogukond ja maailm on parem paik, kui selliseid kaaslasi on rohkem. Igal pool. Sellepärast on see missiooniga tehtav töö. See muudab kogukonda ja maailma paremaks. Väikeste sammude haaval, aga kindlalt.
Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on loodud selleks, et aidata 16–29-aastastel noortel, kes ei õpi ega tööta, leida oma tee edasi – olgu selleks kool, töökoht või muu tegevus.
Kui sa ei õpi ega tööta, saad ise pöörduda oma piirkonna noorte heaolu spetsialisti poole. Samuti võib spetsialist võtta sinuga ühendust, kui oled piirkonnas nimekirjas, mis koostatakse riiklike registrite põhjal.
Kust leida lisainfot ja kontakte? Oma piirkonna noorte heaolu spetsialisti nime ja kontaktandmed leiad siit.
Ära jää oma murega üksi – otsi tuge ja leia oma tee!
Küsimusi küsis noorteinfoportaal Teeviit ekspert Kadri Koort-Kauniste
Intervjuu foto: Marika Lepp
