Pea kõikidel koolilõpetajatel käib peast läbi küsimus “mis edasi?” – võimalusi on justkui lõputult. Olenemata valitud suunast on oluline teada, millised oskused ja teadmised sind päriselt eduni viivad selles kiiresti muutuvas maailmas.
TalentHub kogus kokku Eesti tipptasemel juhid, et saada teada, millisena näevad nemad tulevikutööd. Kaasa lõid tuntud nimed nagu Taavi Kotka, Andrus Purde, Kairi Pauskar, Alvar Lumberg, Hedi Mardisoo ja Anu Einberg.
Täispikka intervjuud ja ka podcaste tippjuhtidega saad vaadata ning kuulata siit.
Kuidas leida oma tee?
Värsked koolilõpetajad kohe ei teagi, kelleks nad täpselt saada tahavad — see on naturaalne. Andruse sõnul oli tema peamine soov lihtsalt saada suureks. Samamoodi vahvalt jagas Anu, et tema unistuse amet oli üldsegi poemüüja. Ehk siis tegelikkuses kujuneb inimesel arusaam oma karjäärist alles pika aja peale ning see võib omakorda ajas veel muutuda ja paika loksuda. Oluline on teada, et keskkooli või ülikooli lõpus tehtud töövalikud ei defineeri sinu tervet edasisest karjääri.
Kui oled jõudnud sinna punkti, et teha oma karjääris esimesi suuri samme, siis tuleb olla valmis oma oskusi ka õigelt turundada. Tööandjad eelkõige otsivad õppimisvõimelisi ja hea kohanemisvõimega nooremspetsialiste. Taavi rõhutas, et “meie otsime noori, kellel on silmades sära ja kellel on olemas see “savi,” millest saab midagi voolida.” Läbivalt rõhutavad kõik tippjuhid kui oluline on võime kiiresti uusi oskusi omandada ja päriselt tunda huvi valitud valdkonna vastu.
Millist rolli mängivad tehnoloogia ja AI tööturul?
Paratamatult mõjutab tehnoloogia ja tehisintellekti areng tuleviku töökohti. Alvar märkis, et mida mehaanilisem on töö, seda lihtsam on seda automatiseerida. Seetõttu tasub arendada enda loovust, suhtlemisoskust ja võimet kiiresti kohaneda. “Eelkõige on vaja oskust õppida ja kohaneda,” rõhutas Anu.
Jutust käib läbi ka tehisintellekti oma kasuks kasutamine, näiteks mõne administratiivse või monotoonse ülesande täitmisel. Taavi lisas, et AI muudab töö sisu, kuid ei kaota neid täiesti ära. “Tähtis on see, et oskad tehnoloogiat enda kasuks tööle panna”.
Kuidas paista silma oma CV ja motivatsioonikirjaga?
CV ja motivatsioonikiri on esimesed materjalid, mida potentsiaalne uus tööandja sinu kohta näeb, ja selle põhjal tehakse olulisi otsuseid. Üks põhilisi soovitusi väljapaistmiseks on lisada juurde kõik oma praktilised või väikese koormusega saadud töökogemused. Realistlikult ei eeldata nooremspetsialistilt pikka tööstaaži, aga igasugune päris töökogemus on boonus.
Motivatsiooni või kaaskirja puhul soovitas Andrus olla loov ja teha ettevõtte kohta eeltööd. Ta meenutas ka ühte meeldejäävat seika, kus üks kandidaat saatis pallikujulise motivatsioonikirja ettevõtte koerale, kes oli nende sotsiaalmeediast läbi käinud. “See näitas, et inimene on viitsinud võtta vaeva, et teha firma kohta taustauuring,” meenutas Purde.
CV võib mõnikord jääda liiga üksluiseks, seega kaaskirjaga on võimalus tuua välja neid aspekte endast, mis CV-sse ei mahu. Taavi ütles, et näiteks kui oled käinud aastaid muusikakoolis või tegelenud spordiga, näitab see pühendumist ja sihikindlust ning kindlasti tuleks neid saavutusi mainida. “Isegi kui sa oled olnud piirkonna meister kaugushüppes, siis see näitab, et sul on võistleja mentaliteet.”
Kuidas intervjuul vastata palgaootuse küsimusele?
Üks keerulisemaid ning kardetumaid teemasid tööintervjuul on palk. Kairi sõnul pole sellele ühtset vastust, kuid eeltöö on oluline, et teada millised on palgavahemikud antud valdkonnas. “Kindlasti on hea küsida, et kas ettevõttel on juba noortele väljatöötatud palgasüsteem ning ausalt küsida endale õiglast palka,” lisas Kairi.
Andrus soovitab samuti julgelt oma palgaootus välja öelda. Samas kui sinu palgaootus on liiga madal, võib see ka teistpidi küsimusi tekitada. Taavi sõnul paneb see ettevõtte kahtlema, et miks kandidaat end nii palju alla hindab. Tuleb olla enesekindel, aga mõistlikuse piires.
Kuigi palk on oluline, siis ei tasu selle taha liialt takerduda, eriti kui oled oma esimeses töökohas pärast kooli. Vaadata tuleks ka muid tegureid, nagu töö sisu, õppimisvõimalused või arenguruum ettevõttesiseselt.
Kuidas muutub töö ja eraelu tasakaal tulevikus?
Anu loodab, et see liigub ikka harmoonia suunas. Alvari sõnul on vaimse tervise hoidmise juures oluline leida just need rutiinid, mis igapäevaeluga kokku sobivad. “Kui need asjad on korras, siis võib tööga hullu panna nii palju, kui torust tuleb.”
Taavi sõnul on meie elus mitu olulist valdkonda — töö, pere, sina ise, sõbrad, füüsiline tervis ja hobid. “Kui valid neist kaks, siis ilmselt saad neid hästi teha. Kolme haldamine juba läheb keeruliseks,” arvab Taavi. Seega tuleb seada prioriteedid, hoida distsipliini, aga sealjuures mitte unustada ka omaenda heaolu.
Mis on eduka ettevõtja saladus?
Paljud noored unistavad saada ettevõtjaks. Seda unistades jäävad paljud lootma geniaalse äriidee peale, aga olulisem on isegi julgus alustada ning proovida. Kairi sõnul algabki kõik julgusest. Nii Anu kui ka Alvar lisasid, et oluline on hästi palju proovida ja mitte alla anda.
Hedi sõnul on edu võti see, et teed tööd, mis sulle päriselt meeldib. “Edukaks saamine ei tohiks olla peamine põhjus, miks midagi teha — oluline on ikka kirg oma töö vastu,” lisas Hedi ja rõhutas, et palju tööd on ikka üht- või teistpidi.
See sisulugu on kokku pandud Eesti värbamisagentuuri TalentHub “Tulevikutöö” projekti põhjal. Täname kõiki tipptööandjaid projektist kaasa löömast ning nõuandeid jagamast!
