Iga päev juhtub Eestis kümneid liiklusõnnetusi, kus on tihti kannatajaks ka noor. Transpordiameti statistika kohaselt on üheks riskigrupiks just 13-15 aastased, kes satuvad liiklusõnnetustesse nii jalakäija, jalgratturi kui elektritõukratturitena.
Me oleme iga päev liikluses ning peaksime ju teadma, kuidas käituda ja mitte sattuda õnnetustesse. Miks siis ikkagi juhtuvad liiklusõnnetused noortega? Põhjuseks on enamjaolt eksimine liiklusseaduse nõuete vastu või hooletus. Millised siis on olnud need olukorrad, kus noored on ise tekitanud ohtliku olukorra.
- 15-aastane jalgrattur ületas reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ning toimus kokkupõrge vasakult lähenenud sõidukiga Lexus. Jalgrattur kukkus. Kokkupõrke tagajärjel tekkisid sõiduki kapotile mõlgid ja värvikahjustused.
Kes vastutab? Liiklusseaduse järgi ei ole jalgratturil reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületades eesõigust. Kuna jalgratturitele ei kehti liikluskindlustus, esitas sõidukiomanik jalgratturile kahjunõude, sest tema väitel oli vaja kogu sõiduk uuesti üle värvida ning tegemist oli erilise värvilahendusega. Antud juhtumis tehti maksegraafik, sest lapsevanemal ei olnud võimalik summat korraga tasuda.
- 14-aastane tüdruk hakkas kooliparklas väljuma sõiduki tagauksest, samal ajal möödus jalgrattur, kes sai uksega pihta ning kukkus. Kuna jalgrattur sai vigastada, algatati menetlus.
Enne sõidukist väljumist peab veenduma, et ukse avamine on ohtu ega ohusta teisi liiklejaid.
- 12-aastane jalgrattur sõitis kõnniteel. Tema ees kõndis ema lapsega. Jalgrattur hakkas jalakäijatest paremalt poolt mööduma. Samal ajal astus jalakäija sammu paremale ning sai jalgrattalt löögi.
Kes käitus valesti? Eestis kehtib parempoolne liiklus, mis tähendab, et ka kõnniteel ja kergliiklusteel tuleb liikuda parema ääre lähedal. Aeglasemalt liikujatest tuleb mööduda vasakult poolt. Jalgratturil on võimalus kasutada jalgrattakella, et oma lähenemisest märku anda. Antud juhul on süüdi jalgrattur, kes mõõdus jalakäijast valelt poolt. Lisaks on jalgrattur kohustatud hüvitama jalakäijale tekitatud kahjud (ravikulud, katkised prillid jms).
- 14-aastane neiu kaotas jalgratta üle kontrolli, kukkus ja sai peapõrutuse. Kiivrit ta ei kasutanud. 15-aastane tüdruk sõitis jalgrattaga jalgrattateel, kaotas hetkeks tähelepanu ning sõitis otsa piirdeaiale paigaldatud lillepotile, mille tagajärjel kukkus. Ka tema ei kasutanud.
Mis oleks saanud teha teisiti? Kiiver aitab kukkumisel vigastusi vältida. Liiklusseaduse järgi on alla 16-aastasel jalgratturil kiivri kandmine kohustuslik. Juht peab olema tähelepanelik ning ei tohi tegeleda sõidu ajal kõrvaliste tegevustega.
- 13-aastane poiss sõitis jalgrattaga ja pakiraamil istus 12-aastane sõber. Mäest alla sõites kaotas jalgrattur tasakaalu ning poisid kukkusid, saades põrutusi ja marrastusi.
Mis oli valesti? Jalgratta pakiraam on siiski asjade, mitte inimeste vedamiseks.
- 14-aastane noormees sõitis koos 13-aastase neiuga elektritõukerattaga. Ootamatult oli asfaltkattes auk, mistõttu noored kukkusid.
Mis oli valesti? Elektritõukerattaga tuleb sõita üksi. Samuti on enda kaitsmiseks oluline kanda kiivrit.
- 15-aastane neiu proovis elektritõukerattaga ületada kõrget äärekivi, mille tulemusena kukkus.
Mis oleks saanud teha teisiti? Nähes ees ohtu või takistust – äärekivi, auk, kanalisatsiooni luuk, bussi ootepaviljon vms –, tasub elektritõukerattalt korraks maha tulla ning mööduda kohast jalgsi.
- 15-aastane tütarlaps sõitis elektrirattaga vastu posti. Kukkumise põhjus: tütarlaps sättis ripsmeid.
Siin on ilmselt kõigile arusaadav, et sõidu ajal pole mõistlik tegeleda kõrvaliste tegevustega, kuna on väga lihtne tasakaalu kaotada.
- 14-aastane neiu koos sõbrannaga jooksis väljaspool ülekäigurada sõiduteele ning sai löögi paremalt lähenenud sõiduautolt. Kui teeületuskoht (käigusild või -tunnel, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik) ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama nende kaudu. Kui teeületuskohad on kaugemal kui 100 meetrit, tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.
Lihtne nõuanne: enne sõidutee ületamist: PEATU,VAATA ning VEENDU, kas see on ohutu.
- 15-aastane noormees sõitis BMX jalgrattal mööda kõnniteed. Mäest alla liikudes saavutas jalgratas suure kiiruse, samal ajal märkas noormees enda ees kõndimas jalakäijaid. Soovides otsasõitu vältida, tegi ta ootamatu manöövri paremale ja kukkus piiretesse. Üks jalakäijatest, eakas naisterahvas, kukkus ja sai vigastada, lisaks sai vigastada ka BMX-ga sõitnud noor ise.
Infoks! Kuna BMX jalgrattal puuduvad pidurid, ei ole lubatud sellega liikluses osaleda.
- 13-aastane noormees ületas sõiduteed koolibussi tagant ning sai löögi paremalt lähenenud sõiduautolt.
Bussi varjust on ohtlik sõiduteed ületada, kuna ei ole võimalik märgata lähenevaid sõidukeid ning sõidukijuhid ei näe jalakäijaid. Ohutum on lasta bussil peatusest lahkuda, et sõidutee oleks mõlemas suunas hästi nähtav.
Need on mõned üksikud näited juhtumitest, mida oleks ära saanud hoida. Oluline on olla ise tähelepanelik ja liigelda nii, et ei tekita ohtu endale ega teistele liiklejatele. Ohutut liiklemist!
Artikli kirjutas Transpordiameti liiklusohutusosakonna ekspert Eve-Mai Valdna.
