Ööelu tähendab valjut muusikat, värvilisi tulesid, rohkelt inimesi, alkoholi ja paraku üha enam ka uimasteid. Selleks, et pidutsemine oleks mõnus ja turvaline ning meelemürkide tarvitamisest vähem kahju sünniks, on tegutsema asunud ööhaldjad. Lähemalt nende tegevuse ja turvalisema ööelu kohta uurisime ööhaldjate koordinaatorilt Marit Ojalt.
– Kes on ööhaldjad ja millega nad tegelevad? Miks on selline ettevõtmine ellu kutsutud?
Ööhaldjad on ööelu kahjude vähendajad, kes pakuvad kahjude vähendamise teenust ööklubides, pidudeseeriatel ning festivalidel. Meie eesmärk on ennetada ja vähendada nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisest tulenevaid kahjusid ööelus ning tõsta inimeste teadlikkust uimastite ohtudest, pakkudes sealjuures usaldusväärset tuge ilma kedagi hukka mõistmata. Ööhaldjad töötavad selle nimel, et ööelu oleks kõigi jaoks turvalisem.
– Põhjuseid, mille tõttu selline ettevõtmine on ellu kutsutud, on mitmeid:
- Narkootikumide tarvitamine on viimase kolmekümne aasta jooksul kasvanud nii täiskasvanute kui ka koolinoorte seas;
- Viimase paari aasta jooksul on üledoosist tingitud surmade arv drastiliselt kasvanud;
- Erinevate ainete segatarvitamine on sagedasemaks muutunud;
- Eestis puudub abi küsimise kultuur, eriti kui tegemist on illegaalsete ainete tarvitamisega.
Selliste murekohtadega tegelemiseks töötati 2022. aasta Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooniprogrammis välja projekt “Turvalisem ööelu” koostöös Tervise Arengu Instituudi (TAI), Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ja meelelahutusasutustega.
2023. aasta sügisel loodi eraldi MTÜ Ööhaldjad, kes teenuse pakkumisega jätkavad.
– Miks otsustasid ööhaldjaks hakata?
Olen omajagu käinud pidudel ja festivalidel, kus olen täheldanud arvukalt olukordi, kus keegi on liigselt tarvitanud kas alkoholi või narkootikume. Ma ei osanud alati neile abi pakkuda. Soov abistamiseks oli aga olemas.
Õppisin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorraldust, kus kirjutasin oma seminaritöö teemal “Festivalide külastajate narkootikumide tarvitamisega seotud korralduslikud strateegiad Eesti festivalide näidetel”. Uurimuse käigus omandasin rohkesti infot kahjude vähendamise põhimõtete ja tarbel olevate praktikate kohta. Seminaritöö kirjutamise ajal tutvusin ühel festivalil Villu Kanguriga, kelle kohta sain hiljem teada, et tema on Eestis üks esimestest ööelu kahjude vähendamise eestvedajatest.
Villu korraldas järgneval aastal samal festivalil, kus tutvusime, psühhedeelse toe ruumi, ehk Psycare´i. Seal jagati uimastitealast infot, kahjude vähendamise tarvikuid ja oldi olemas neile, kes abi vajasid. Tekkis soov anda ka oma panus. Järgneval aastal liitusingi nende Psycare meeskonnaga. Selle kogemuse kaudu jõudis minuni info, et Tervise Arengu Instituut on välja töötanud “Turvalisem ööelu” koolitusprogrammi, mis on suunatud ööelus osalejatele. Kui samm-sammult jõudis mu ellu aina rohkem informatsiooni kahjude vähendamise kohta, ja ka mõttekaaslasi, kes valdkonnas tegutsevad, võtsin seda kui märki teekonnast, mida kõndima pean. Nõnda läksingi sellele koolitusele uusi teadmisi omandama.
– Milline on tagasiside teie tegevusele? Kas aineid tarvitanud inimesed pigem kardavad teid või tulevad ka ise abi küsima?
Siiani on kõigi tagasiside olnud ülimalt positiivne ning leitakse, et oli viimane aeg, et ka Eestis selline teenus eksisteeriks (samalaadseid teenuseid on näiteks Saksamaal, Hollandis, Portugalis, Soomes). Soovitakse palju edu ning loodetakse meid aina rohkematel sündmustel kohapeal näha. Nõu või abi küsimise osas pigem julgetakse juba ise ööhaldjate poole pöörduda. Eks julgeimad abiküsijad on need, kes on meiega varem teistel sündmustel kokku puutunud või on kuulnud meie tegemistest läbi meedia. Need, kes meist veel ei tea, võivad olla algselt veidi pelglikud, kuid üpriski kiiresti ka nemad leebuvad, nähes, et me ei tegele kellegi hukkamõistmise või kritiseerimisega.
– Kuidas saab ööhaldjaks? Millised koolitused tuleb läbida? Kui pikk see protsess on?
Ööhaldjaks võivad saada julged, positiivse ellusuhtumisega täisealised kahjude vähendamise huvilised, kes soovivad vabatahtlikuna panustada turvalisema ööelu loomisesse. Ööhaldjaks soovijad peavad meiega ühendust võtma kas Instagrami (https://www.instagram.com/oohaldjad/) või e-kirja (oohaldjad@gmail.com) teel. Seejärel lepitakse kokku kohtumine, et veidi omavahel tutvuda ning ööhaldjate tööst rääkida.
Lisaks on vaja veel täita üks ankeet ning juba jõuavadki koolitusmaterjalid uue ööhaldja meili peale. Koolituse teemasid on meil maagilistele olenditele kohaselt seitse – “Meie tegevuse väärtused ja eetika”; “Uimastid ööelus”; “Kontakti loomine, nõustamine, vaimse tervise esmaabi”; “Esmaabi ööelus”; “Psühhedeelilise toe osutamine – trippsitting”; “Ohuolukorrad, nende ennetamine ja enesekaitse” ning “Nõusoleku kultuur”. Salvestatud koolitusmaterjale on neljateistkümne tunni jagu ning nende läbi töötamiseks ja lõputesti sooritamiseks on aega kaks nädalat. Kui lõputest saab positiivse tulemusega sooritatud, siis ongi ööhaldjate kogukonda juurde sündinud uus paberitega ööhaldjas!
– Millised on suurimad probleemid, millega ööelus tegelema peab?
Üks murekoht, mida ööhaldjad on oma vahetustes tihtipeale märganud, on inimeste enesekindlus oma teadmistes narkootikumide kohta. Kui uurida, kust nende teadmised pärinevad, siis need on tihtipeale stiilis “naised saunas rääkisid”. Sügisel kuulsime mitmetelt ööelus osalejatelt väidet, et MDMA üledoosi ei ole võimalik surra. Täpselt sellised uskumused julgestavad inimesi pahaaimamatult suuri koguseid tarvitama, mis võib osutuda ka saatuslikuks.
Aina enam täheldame ka narkootiliste ainete segatarvitamist, mille käigus tarvitatakse ühe õhtu jooksul rohkem kui ühte uimastit. Alkohol on samuti uimasti, olgugi et legaalne, kuid seda juuakse kohati nagu limonaadi. Ainuüksi alkoholi ja mõne teise narkootilise aine koos tarvitamine suurendab kordades terviseriske ning võib olla mõndade kombinatsioonide puhul lausa eluohtlik.
– Kuidas ööhaldjat peol ära tunda? Kuidas küsida abi, kui seda peaks vaja olema?
Ööhaldjad tunned ära projekti logoga tähistatud särkide järgi, kus kirjas “Kõik ok? All good?”. Abi saab küsida otse ööhaldjalt kui teda märkad või siis anda baaritöötajatele või turvameestele teada, et otsid ööhaldjaid. Klubitöötajatega on meil tavaliselt kanalid, kus saame kiiresti infot vahetada ja kohale lennata sinna, kus meid parasjagu vajatakse. Kui oled alguses veidi pelglik abi või nõu küsima, siis saab vestlust alustada ka küsimusega, mis põnevaid tarvikuid meil kaasas on. Igas vahetuses jagame pulgakomme, nätsu, kleepsusid, kõrvatroppe, kondoome ja libesteid ning hügieenitarbeid.
– Kust võib noor leida rohkem infot turvalisema pidutsemise ja meelemürkide tarvitamise kohta?
Ööhaldjate Instagramist leiab Story highlights-ide alt nõuandeid turvalisemaks pidutsemiseks ning hoiatusi turul ringlevate ohtlike ainete kohta. 2024. aasta alguses peaks ööhaldjatel valmima ka oma koduleht aadressil ööhaldjad.ee
Narko.ee leheküljelt leiab ohutuma tarvitamise soovitusi, erinevate uimastite andmebaasi ning narko tugiliini chati ja telefoninumbri, kus saab anonüümselt 24/7 küsida narkootikumide alast nõu ja tuge:
- https://www.narko.ee/tarvitajad/nouanded-festivalikulastajale/
- https://www.narko.ee/ained/
- https://www.narko.ee/siit-saad-abi/tugiliin/
Erinevate ainete kombinatsioonide kohta leiab infot siit: https://combo.tripsit.me/
– Kas on midagi, mida soovite noortele südamele panna?
Kõige ohutum viis uimasteid tarvitada on neid üldse mitte tarvitada! Kui te seda siiski teete, siis uurige enne, kuidas see aine mõjub, mis on selle ohud, kuidas seda doseerida, milliste ainete koosmõjul on need eluohtlikud ning järgige ohutuma tarvitamise põhimõtteid. Testige oma ainet reagent testidega (https://protestkit.eu/full-reagent-test-kit/) kuid hoidke meeles, et testist ei selgu aine puhtus ja kangus. Kontrollige üle kõik need “naistelt saunas kuulsin” jutud, isegi kui seda räägib teie hinnangul kogenud tarvitaja. Kui kellegi elu ja tervis on ohus, siis kutsuge alati kiirabi.
Artikli autorid on noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlikud Laura-Liisa Tõldsepp ja Jakob Mürk.
