Mis sind huvitab? Mis sulle korda läheb? Kas on midagi, millega sa ei ole rahul oma koolis, kodukohas, riigis või maailmas? Kas ja mida ette võtta?
2020. aasta Eesti Inimarengu Aruanne tõi esile, et kuigi noored on aktiivsed internetikasutajad ja hindavad oma netitegevusi mitmekülgseks, osalevad nad ühiskonnaelus ja poliitikas tagasihoidlikult. Aruanne võtab väga tabavalt kokku: “„Päriselu“ ja „virtuaalelu“ vastandamine on asjatu. Tegelikult on meil üksainus elu, mida elame nii tehnoloogiast vahendatud kui ka vahendamata moel.”
Kui noorte häält ei ole nii virtuaalses ja füüsilises ruumis piisavalt kuulda, on risk, et nende huvid ja vajadused jäävad tähelepanuta. Sellest aga kaotavad kõik. Mitmeid uuringuid kinnitavad, et noorte aktiivne ja sisuline osalus otsuste langetamisel toob palju kasu ka neile, kes ise enam noorte eagruppi ei kuulu. Samas on teiste põlvkondade esindajatel väga keeruline noorte vajadusi ja väljakutseid päriselt mõista.
Levinud ütlus “kui sa ei tegele poliitikaga, siis tegeleb poliitika sinuga” vastab tõele. Sõna “poliitika” võiks siinkohal raamidest välja päästa ning mitte piirduda vaid erakondade, valimiste ja poliitikute igapäevatööga. Poliitika laiemas tähenduses on otsused ja kokkulepped, missuguses ühiskonnas me elame. Poliitika mõjutab meid kõikidel tasanditel kogu elu vältel.
Kes peaks siis noorte nimel häält tegema? Selleks, et luua muutust, mida näha soovime, tuleb osaleda ja olla mõnikord väga julgelt nii tänavatel, avalikel aruteludel kui ka virtuaalses ruumis.
Seitse võimalust, kuidas olla digi-aktivist
Osalus, olgu digitaalselt või füüsilises keskkonnas, annab hea võimaluse end väljendada, olla loominguline ja saada milleski paremaks – näiteks sotsiaalmeedias sisu loomises, turunduses, keskkonnateemadel, tehnoloogia-alal, ürituste korraldamises jne. Tunne, et sinust sõltub ja sa oled osa lahendusest, mitte probleemist, on väärt, et virtuaalruumis teha ja olla rohkem.
Liitu petitsioonidega, mille teemad on sulle olulised või kogu kokku head argumendid (lihtsam teha koos teiste abiga) ja koosta oma petitsioon. Eestis saab seda teha näiteks Rahvaalgatuse platvormi kaudu, kus allkirju saab koguda vähemalt 16-aastastelt Eesti elanikelt. Kogudes kokku 1000 allkirja, on Riigikogu kohustatud ettepanekut arutama. Rahvusvahelised petitsioonide platvormid on näiteks Avaaz.org ja Change.org.
Kasuta tasuta Citizen OS platvormi, et koos teistega ühiselt veebis sulle olulistel teemadel arutada, koguda ideid ja parimaid argumente, hääletada ning koos otsustada. Platvormi abil saad üles võtta näiteks oma kooli või kodukoha probleemsed teemad ja teha ettepanekuid, kuidas elukeskkonda paremaks muuta. Citizen OS on Eestist alguse saanud kodanikuühendus ja sa võid julgelt otse ühendust võtta, et saada tuge platvormi kasutamisel.
Sotsiaalmeedia on väga võimas vahend, et tekitada suuremat kõlapinda ja koguda toetust. Kui sul on teema, mida tahaksid tõstatada, võid üksi või koos mõttekaaslastega algatada oma kampaania – näiteks koguda raha hea eesmärgi elluviimiseks, kaasata vabatahtlikke, julgustada inimesi muutma mingeid harjumusi jne. Kui see tundub alustuseks liiga suur samm, võib kõigepealt jälgida usaldusväärsete kodanikualgatuste ja aktivistide kontosid, jagada nende sisu ja virtuaalselt kaasa rääkida. Sotsiaalmeedia aktivismi alla loetakse ka hashtag-aktivismi, kus kindlaid teematrelle kasutades (näiteks #MeToo või #BlackLivesMatter) on võimalik avaldada oma meelsust. Vaata näiteks Vabaühenduste Liidu liikmeid ning uuri, kas mõne organisatsiooni töö sind kõnetab. Organisatsioonide kohta võid uurida ka noortekeskustest ja Eurodeski võrgustiku kaudu.
Oled programmeerimishuviline? Kuigi üks digitaalse aktivismi liik on häktivism, kus häkitakse mingeid virtuaalkeskkondi selleks, et juhtida tähelepanu probleemidele või luua sotsiaalset muutust, tuleb osalemisel olla väga teadlik, et mitte minna seadusega vastuollu. Võimalus end seaduslikult programmeerijana proovile panna on näiteks aidata erinevatel kodanikuühendustel oma veebilehti ja platvorme testida ja miks mitte – panustada programmeerimisega. Ka Citizen OS-il on oma häktivistide kogukond (GitHub), kus saab koos teiste kodaniku-tehnoloogia huvilistega muuta platvormi ja veebis toimuvaid arutelusid kasutajasõbralikumaks ja mõjusamaks.
Sotsiaalmeedias levib palju valeinfot ning seal toimetavad ka petturid ja kriminaalid – täpselt nagu ka füüsilises ruumiski. Tasub olla parasjagu skeptiline ja enne info jagamist küsida endalt mõned küsimused, mis aitavad hinnata sisu usaldusväärsust. Kes on autor? Kui usaldusväärne on autor? Suur osa valeinfot ja vandenõuteooriaid levib läbi pereliikmete ja sõprade. Kas konkreetne tuttav on ikka teema ekspert? Mis emotsioone sõnum minus tekitab? Kas minus üritatakse tekitada viha või hirmu? Tugevatele emotsioonidele mängimine on alati punane lipp, mis kutsub ettevaatlikkusele. Kas tegu on fakti või arvamusega? Missugused on arvamused, mida esitatakse ja missuguseid ei esitata? Mis võiks olla sõnumi saatja eesmärk? Kas sõnumi looja või seal arvamust avaldav osapool saab majanduslikku kasu? Lisainfot meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise kohta leiad näiteks nendest Teeviit artiklitest.
Isegi kui kellegi arvamus läheb risti sinu omaga ning tekib kiusatust nö. “otse öelda”, mõtle, missugusesse suhtluskultuuri sa sellega panustad. Vihakõne ja netikiusamine on väga levinud, aga aktivistina saad valida mitte vihaga kaasa minna.
Paljud organisatsioonid võimaldavad vabatahtlikuna osaleda ka veebi teel. Vabatahtlik töö annab uusi põnevaid kontakte, kogemusi ja oskuseid. Saad koos sarnaste huvidega inimestega teha midagi, mis sulle päriselt korda läheb. Sageli on sulle lihtsast tegevusest (näiteks postituste loomine või sündmuste info levitamine) organisatsioonidele suureks abiks. Vabatahtliku töö pakkumisi leiad näiteks Vabatahtlike Väravast või ka Euroopa Solidaarsuskorpuse kaudu.
Sinu häält ja arvamust on vaja nii virtuaalses kui ka füüsilises ruumis! Millest ja kellest sa hoolid? Missugust ühiskonda sa soovid?
Artikli autor on Meelika Hirmo, Citizen OS.
Citizen OS on Eestis asutatud ja rahvusvahelise haarde omandanud kodanikualgatus, mis korraldab erinevaid rahvusvahelisi e-demokraatia teemalisi projekte, aga on loonud ka e-osaluse platvormi, mis on avatud lähtekoodiga ja tasuta kasutamiseks kõikidele kogukondadele ja organisatsioonidele.
