Viimastel aastate investeerimise populaarsuse tõusu tõttu on hüppeliselt kasvanud finantsalaste kogemuste ja nõu jagamine sotsiaalmeedias.
Finantsteemadel sõna võtvad mõjuisikud võivad aga lisaks väärtuslikule infole avaldada ka asjatundmatuid arvamusi ja ebaseaduslikku reklaami. Eriti valvas tuleb olla krüptovarasid puudutava sisu puhul.
Kuna rohkem tarbivad sotsiaalmeedias investeerimisalast materjali noored inimesed, käsitleb finfluencer’ite ehk finantsteemadele keskenduva influencer’i toodetav sisu tihti ebaproportsionaalselt suurel määral krüptovarasid. Krüptoteemalisi videoid vaadates või postitusi lugedes tasub silmas pidada, et krüptovääringute hind võib olla väga kõikuv. Üldiselt pole krüptovaradel ka mingisugust n-ö omaväärtust. See tähendab, et nende hind ei pruugi sõltuda konkreetsest näitajast nagu näiteks ettevõtte aktsia hind, mida mõjutavad ettevõtte majandustulemused.
Samuti ei taga krüptovarad üldjuhul mõningate eranditega investorile tuluootust (nagu aktsia puhul dividend või võlakirja puhul intress), mistõttu on nendega kauplemine spekulatsioon ehk lootus hinnakõikumistest tulu teenimisele.
Nii krüptovarad kui neid vahendavad platvormid on reeglina ka finantsvaldkonna seadustega reguleerimata ning seega ei kaitse seadused investoreid ja tarbijaid vara kaotamise eest. See kõik teeb krüptovaradest väga riskantse varaklassi, millesse investeerimisel ja selle teemaliste soovituste ja nõuannete kuulamisel tuleb olla väga ettevaatlik. Teisalt eeldatakse vahel liigagi automaatselt, et krüptovaradel ei saa olla mingit seost reguleeritud finantsteenustega.
Teatud tingimustel võivad siiski krüptovaradele kohalduda ka traditsioonilised finantssektori seadused ja sel juhul peavad ka neid reklaamivad suunamudijad olema väga ettevaatlikud, mil moel neid oma postitustes kajastatakse.
Postituse populaarsus ei näita tingimata kvaliteeti
Sotsiaalmeedias levitatava materjali usaldusväärsusele võib esmapilgul tunduda hea lakmuspaberina vaatamiste, like’ide või postitaja jälgijate arv. Praktikas ei mõjuta see aga kuigivõrd kasutaja ohtu sattuda pettuse või valeinfo ohvriks. Näiteks sattusid mitmed laialt tuntud suunamudijad käesoleva aasta alguses uurimise alla Safemooni’i nimelise krüptovara n-ö pump-and-dump (hinna kunstlik ülesviimine ja seejärel vara müümine) skeemis osalemise tõttu. Ei tasu unustada, et like’e ning jälgijad on võimalik osta.
See aga ei tähenda, et kõik sotsiaalmeedias leviv on ilmtingimata vale. Igasuguse finantsalase info tarbimisel tuleb lähtuda loogilisest mõtlemisest ja kontrollida esitatud fakte. Seega võib mõni populaarne video digikulda investeerimisest või buy now, pay later makselahendusest olla hoopis huvitava teema edasise uurimise alguspunkt.
Finfluencer’itel võivad mängus olla enda huvid
Finantsteemalise sisu loomise eest tulu teenimiseks on erinevaid võimalusi. Nii nagu muudeski valdkondades, kasutavad finantsmaailma ettevõtted sotsiaalmeedia mõjuisikuid enda toodete või teenuste reklaamimiseks, jättes tihti postitustega mulje, nagu tegemist oleks mõjuisiku enda positiivse kogemuse pinnalt tekkinud soovitusega antud toodet või teenust kasutada. Oluline on märkida, et Eestis tuleb reklaamiseaduse kohaselt selliste postituste juures ka välja tuua, et tegemist on reklaampostitusega, ning seda peab saama eristada muudest postitustest. Seejuures vastutavad vastava märke ilmumise eest nii mõjuisik kui reklaami tellinud ettevõte.
Finfluencer’id võivad finantsteemadel postitamisest tulu teenida kujutades end laiemalt valdkonnaga kursis oleva inimesena, kellel on jagada häid nippe kiireks rikastumiseks. Näiteks võidakse enda postitustes või videotes reklaamida enda või oma koostööpartneri investeerimisteemalist raamatut või pakutavat koolitust. Sellisel juhul on küll taustal selgesti arusaadav, et finfluencer soovib selle tegevusega raha teenida, kuid postituste sõnum rõhub tihti just jälgijate heaolu suurendamisele ja nii võivad autori tagamõtted jääda märkamata. Sellegipoolest tuleb säilitada kaine mõistus ja mõelda, kas raamatu või pileti ostmine on ikka vajalik ja pakub väärt teadmist.
Veel võivad finfluencer’id tulu teenida endaga seotud investeerimisvõimaluste populariseerimisega. Tihti jäetakse aga oma teada fakt, et reklaamitav kuidagi sisuloojaga kontakti omab. Näiteks võib olla tegu finfluencer’i või tema lähedase poolt otseselt hallatava investeerimisvõimalusega. Ka on esinenud finantsmaailmas laiemalt juhtumeid, kus uute klientide toomise eest mõne fondi või muu teenuseosutaja kliendiks saab finfluencer otsest tasu. Sellisel juhul ei pruugi finfluencer’ite soovituste taga olla kogemused ja analüüs, vaid soov enda partneri pakutavat investeerimisvõimalust promoda ja ise seeläbi teenida. Hollandis ja Ühendkuningriigis on kirjeldatud skeemi järgi tegutsemine keelatud.
Finfluencer’ite antav investeerimisnõu ja investeerimissoovitused võivad olla ebaseaduslikud
Investeerimisnõustamine on isikliku soovituse andmine seoses väärtpaberitesse investeerimisega. Kuna tegu on personaalselt suunatud nõuandega ühele kindlale isikule, on selle andmiseks Eestis tarvis Finantsinspektsiooni tegevusluba. Vastavat luba pole Eestis praeguseks aga ühelgi sotsiaalmeedia mõjuisikul, mistõttu kinnitavad nad tihti, et nemad investeerimisnõu jagamisega ei tegele. Tegelikkuses seda tüüpi investeerimisnõustamist tihtipeale siiski pakutakse – näiteks Instagrami Q&A’des või kinnistes vaid enda jälgijatele mõeldud kogukondades.
Litsentseerimata pakkuja investeerimisnõuandeid kuulda võtta ei tasu, sest nende taga puudub üldiselt põhjalik ülevaade soovitatavatest instrumentidest. Nõuandja jaoks on selline tegevusloata investeerimisnõustamine aga karistatav ka siis, kui sõnades öeldakse, et tegemist ei ole investeerimisnõuga või kui nõustamist viiakse läbi kinnistes kogukondades. Loeb tegevuse sisu.
Enamasti pakuvad finfluencer’id oma jälgijatele aga investeerimissoovitusi, mis erinevalt investeerimisnõustamisest pole üksikule isikule personaalselt, vaid avalikkusele suunatud. Selliste investeerimissoovituste alla kuuluvad näiteks investeerimisvihjed, enda koostatud materjalid ja muu selline, mis pole suunatud ühele kindlale isikule.
Kuigi avalikkusele suunatud investeerimissoovituste andmiseks tegevusluba vaja ei ole, peavad nende puhul olema täidetud reeglid, mille mitte järgmine on ebaseaduslik. Kui mainitud nõuded soovitusele täidetud pole, ei tasu seda kindlasti järgida, sest suure tõenäosusega ei põhine see sel juhul pädeval analüüsil ning selle juures võib esineda finfluencer’i poolne huvide konflikt. Ka soovitustesse, mis kõik reeglid kenasti täidavad, tuleb suhtuda ettevaatlikkusega ning lähtuda investeerimisotsuse tegemisel enda võimalustest ja sellest, kui palju riske soovid võtta.
Hea kokkuvõtte avalikkusele suunatud sotsiaalmeedia investeerimissoovitustele kehtivatest nõuetest leiab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) kodulehelt (inglise keeles): https://www.esma.europa.eu/press-news/esma-news/esma-addresses-investment-recommendations-made-social-media-platforms.
Enda üldise rahatarkuse tõstmiseks usaldusväärse allika läbi, tasub kindlasti pilk peale visata ka Finantsinspektsiooni tarbijaveebile www.minuraha.ee.
Artikli autor Jakob Keller, Finantsinspektsiooni praktikant
