Kiirmoetööstuses toodetakse odavalt, kiirelt ja tihti uue tegumoe ning välimusega riideid, kotte ning jalanõusid. Sellega tagatakse poodides järjepidevalt uus ja odav kaubavalik, mis meelitab ligi kliente. Milline on aga kiirmoe mõju kliimale, jäätmete tekkele ja töötajate õigustele?
Kiirmoetööstus on üks tulusamaid ja samal ajal ka üks keskkonda kahjustavamaid tööstusharusid kogu maailmas. Viimasel ajal on võetud ka kasutusele mõiste “ultrakiirmood“, mis tähistab näiteks SHEIN taolisi veebikaubamajasid. Me kõik kanname riideid, seega on meil kõigil oma roll parema ja keskkonnasõbralikuma moetööstuse poole liikumisel.
Siin on 10 fakti, mida kiirmoe ja eetilisemate rõivavalikute tegemise kohta meeles pidada.
Kiirmoetööstus avaldab keskkonnale negatiivset mõju, sest rõivaid valmistatakse sageli mürgiste värvainete või kemikaalidega, mis satuvad tehast ümbritsevasse piirkonda, kahjustades sealset elusloodust, vett, ökosüsteemi ja läheduses elavate inimeste tervist. Samuti kasutatakse suures koguses vett.
Lisaks eelnevale sisaldavad kasutatavad sünteetilised ja odavad riidematerjalid mikroplasti, mis satub kodus pesu pestes veeringlusesse.
Ülemaailmne moetööstus tekitas 2018. aastal umbes 2,1 miljardit tonni kasvuhoonegaase. Seda põhjustab see, kuidas ettevõtted oma materjale hangivad või kuhu tuleb tooted transportida. Ühe rõivaeseme valmistamine võib hõlmata palju edasi-tagasi reisimist erinevate tehaste ja tootmisliinide vahel.
Kiirmoebrändide rõivaid valmistatakse sageli riikides, kus on vähe tööjõukaitset ja töötajatele makstakse väga väikest palka. Clean Clothes kampaania andmetel on palk umbes 2 eurot päevas. Samuti on ohus töötajate tervis, sest mürgiseid kemikaale ja värvaineid ei kõrvaldata ohutul viisil.
Clean Clothes kampaania andmetel on tehastes töötavate töötajate palk harva üle 3% sellest summast, mis maksavad poes nende valmistatud rõivad. Palkade tõstmine ei mõjutaks üksikute rõivaste hinda, vaid vähendaks lihtsalt ettevõtte kasumit (mis on umbes 59% rõiva jaehinnast).
Kiirmoe tehased on rahvarohked, kitsad, halbade ja vastuvõetamatute või ebaseaduslike töötingimustega. Rõivafirmadel on võimalus oma standardeid parandad, kuid mõned õigustavad halbu töötingimusi sellega, et nad pakuvad inimestele tööd piirkondades kus ei ole muid töötamise võimalusi.
Kui rohkem ettevõtteid asetaks töötajate õigused ja keskkonnakaitse kasumist kõrgemale, oleksid tehased sunnitud kehtestama kõrgemad standardid.
Kiirmoefirmad on eeskätt huvitatud kasumi teenimisest, mitte kohalike inimeste, keskkonna ja eluslooduse olukorrast. Sageli liiguvad kaubamärgid palkade tõustes või tööjõu õiguste taseme paranedes teise riiki, kus saab jätkata odavat tootmist.
Üha enam kiirmoe ettevõtteid soovivad olla jätkusuutlikud. See on märk sellest, et moeaktivistide kampaaniad on mõju avaldanud. Paljud kiirmoebrändid kasutavad seda aga turundustrikina, et müüa rohkem riideid. Seda nimetatakse rohepesuks, kui ettevõte näitab et on jätkusuutlikum, kui tegelikult.
Püüdes elada säästvamalt ja kasutada vähem esemeid, püüavad paljud inimesed kasutada minimalistlikku lähenemist, mis hõlmab vabanemist kõigest, mida tegelikult ei vajata. Luuakse ka nö kapselgarderoob, mis tähendab kapis olevate põhiliste rõivaste arvu vähendamist miinimumini (nt üks paar pükse, üks seelik jne).
Samas teekond kapselgarderoobi poole algab aga sageli sellest, et kapist visatakse välja kõik, mida alles jätta ei taha, kuid see pole just kõige jätkusuutlikum lähenemine. Selle asemel on parem leida loomingulisi viise kapis leiduva kasutamiseks.
Tuleks katsetada uusi asju: kasutada aksessuaare, muuta vanad riided trendikaks, proovida riiete värvimist, sidumist või pleegitamist. Vanad T-särgid võivad saada hoopis tolmulappideks.
Riiete annetamine või müümine on alati parem kui nende teekond prügikasti, kuid sellega kaasnevad mõned komplikatsioonid. Esiteks heategevuspoele või riidepangale ei pruugi kõik annetatud riideesemed sobida, mida tähendab, et need leiavad ikkagi tee prügikasti. Samuti saadetakse osa riideid ka välismaale humanitaarabi või müümise eesmärgil, kuid ka nii võivad riided sattuda prügilasse.
Vanade riiete annetamine on endiselt oluline osa jätkusuutlikuma moetööstuse loomisel, kuid tasub meeles pidada, et see ei ole alati nii lihtne, kui tundub.
Parim, mida saad teha on osta ja tarbida vähem kõikvõimalike esemeid ja asju ning pigem eelistada taaskasutamist, uuendamist, tuunimist ja parandamist! Nii tekib vähem jäätmeid ja vähem ajakulu asjadest loobumisel!
Kiirmood on ümbritseb meid nii kaubanduskeskustes kui ka veebipoodides. Meist igaüks saab teha eetilisema ja sõbralikuma valiku riideid ning jalanõusid ostes nii keskkonna kui ka inimkonna heaks. Tarbi targalt ja jätkusuutlikult!
Allikas: Roheettevõtluse portaali artikkel “Kiirmood – odavad riided millise hinnaga?”
Allikas: ERR Novaator portaali artikkel “Kiirmoekultuse tõttu lõpetab Eesti prügikastides tonnide viisi rõivaid”
Allikas: Clean Clothes Campaign veebileht
Allikas: Iirimaa noorteinfoportaal Spunout artikkel “10 facts about fast fashion”
Artikli tõlkis noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Maria Schotter ja toimetas noorteinfoportaal Teeviit ekspert Kadri Koort-Kauniste.
